Pajusti klubi

Ed. Vilde nim kolhoosi klubi avati 12. märtsil 1960.

Avamist on jäädvustatud ringvaates „Nõukogude Eesti” nr 14, 6/7 "Tallinnfilm"


Klubi ehitajad: Arnold Piik (brigadir), Karl Pärnaste, Hans Kivimäe, Heiki Tärn, Nikolai Polištšuk, Rudolf Rajamart, Johannes Kiviloo, Karl Meier, Uuno Rannamägi

Juba esimese aasta jooksul jõuti värskelt avatud klubis paljugi korraldada. Hea ülevaate annab tehtust klubi juhataja Märt Kongi kirjutatud artikkel ajalehes "Punane täht" Nr 50 27. aprillil 1961

Sisukas ja kultuurne -

nii võiks lühidalt iseloomustada vildelaste kolhoositööst vaba aja veetmist. Kultuuritöö keskuseks kolhoosis on möödunud kevadel avatud klubi, mille avara ja kõigiti moodsa hoone ehitasid peamiselt meie omad meistermehed.

Klubi ümber on koondunud arvukalt isetegevuslasi, noori ja ka vanu, kes võtavad, vastavalt huvialale, osa mitmesuguste isetegevusringide tööst.

Suurema populaarsuse on võitnud rahvatantsijad - segarühmas on neid 16 ja naisrühmas 12. Rahvatantsijad on õppinud sm. Viirese juhtimisel selgeks küllaltki mahuka repertuaari, millega on korduvalt esinetud kodukolhoosis ja väljaspool. Edu tähe all kulges rahvatantsurühmade osavõtt rajooni kunstilise isetegevuse ülevaatusest, mille tulemusena need suunati edasi ringkondlikule konkursile Tallinna.

Need, kes tunnevad kutsumust muusika vastu, võtavad osa kas puhkpilliorkestri, nais- või instrumentaalansambli tegevusest. Näitekunstihuvilised õpivad näitleja-pensionäri August Laane juhtimisel näidendit «Ega meiegi pole inglid». Nii et tegevust jätkub kõigile kunstihuvilistele. Eriti aktiivselt kasutavad võimalusi tööst vaba aja kultuurseks sisustamiseks karusloomafarmi töötajad Vally Järvemäe ja Selma Suursoo, viimase vend Valdur Suursoo, Mati Tisler, Viru-Jaagupi Keskkooli õpilased - kolhoosinoored Illo Veski, Heiki Kaasik, Martin Pall ja paljud teised. Koos noortega loovad kunstilises isetegevuses tarmukalt kaasa ka juba eakamad inimesed. Ehitusmees Evald Kull näiteks on ligi 60-aastane. Kunagi aastaid tagasi mängis sm. Kull orkestris, kuid pani siis «pilli kotti» ja loobus muusikast. Nüüd aga puhub ta kolhoosi puhkpilliorkestris B-bassi. Üle 50 aasta vana treial Ervin Prees lõi peremehena edukalt kaasa Vilde «Vigastes pruutides».

Aasta jooksul on olnud neid nädalalõppe, millal Ed. Vilde nimelise kolhoosi klubis pole olnud mõnd kultuurilist üritust, võrdlemisi vähe. On kujunenud juba päris harilikuks nähtuseks, et meie kolhoosi külastavad teatri- või muusikainimesed Tallinnast, Tartust, Rakverest ja mujalt. «Bajadeer» ja «Tuled kodusadamas» RAT «Estonia» esituses, läksid siin täissaalile, niisamuti Riikliku Akadeemilise Meeskoori kontsert, RT «Vanemuise» «Laanelill» ning Riikliku Filharmoonia ja Tartu Ametiühingute Kultuurihoone estraadiõhtud. Tihe kontakt on vildelastel rajooniteatriga, kelle «Traalid udus», «Mere peremehed» ja «Jumala saar» võeti siin vastu siiralt ja südamlikult.

Vabariigi tuntumatest kirjanikest on kohtunud vildelastega Osvald Tooming, Aadu Hint, Uno Laht ja Hermann Sergo.

Kõik sellelaadilised üritused on leidnud alati kolhoosirahva elavat osavõttu, mis tõendab, et vildelased oskavad kirjandusest ja kunstist lugu pidada.

Ühismajandi juhatus omalt poolt on loonud klubi töö avardamiseks tugeva materiaalse baasi. Vähe on vabariigis neid kultuurihooneid, kus kõlavad kontsertklaveri «Estonia» mahedad helid. Meie kolhoosi klubile osteti hiljuti «Estonia». Lisaks sellele on klubile muretsetud akordion, kontrabass ja mitmesuguseid muid muusikariistu. Niisamuti on majandi kultuurifondi summadest soetatud 28 komplekti rahvariideid. Seega on muutunud tingimused kunstilise isetegevuse viljelemiseks Ed Vilde nimelises kolhoosis senisest veelgi lahedamaks.

Pildialbumid klubi tegevusest

Fotod Märt ja Maie Kogi erakogust.

Fotod skänninud Jüri Tisler