Viru-Jaagupi kihelkonna ajalugu


Sellele lehele on koondatud tekstid, fotod ja lingid, mis kogunud seltsingu "Ajalooline mälu" liikmed.

Seltsing"Ajalooline mälu" on kutsutud ellu Viru-Jaagupi kihelkonna ajaloolise mälu hoidmiseks ja kultuuripärandi talletamiseks tulevastele põlvedele. Meie uurime, jäädvustame esivanemate pärandit, säilitame ja tutvustame oma kodukandi lugu.

Jõudumööda lisame uusi tekste ja fotosid kõikidesse teemadesse. Kui soovid midagi lisada või parandada, siis palun võta ühendust!


Viru-Jaagupi kihelkond

Võrreldes Eesti alaga üldiselt, on Viru-Jaagupi kihelkond asustatud suhteliselt hiljutisel ajal, sest vanimad muistised pärinevad keskmise rauaaja lõpust ja noorema rauaaja algusest ehk ligikaudu 8.- 9. sajandist. Vanimaks leitud tõendiks inimasustusest Viru-Jaagupi kihelkonnas ongi umbkaudu sellest ajast pärinev Roela kivikalme. Kivikalmeid on leitud ka Kehalas, Kütis, Palasil, Pajustis ja Injus, ent need on juba uuemad, mille vanus ei ulatu üle 1000 aasta. Kehalast pärineb ka nooremast rauaajast aardeleid, mis sisaldab endas kahte kaelavõru, nelja hoburaudsõlge, kahte käevõru ja hõbedakangi.

Muistseid linnamägesid asub Viru-Jaagupi kihelkonna territooriumil kolm: Saueaugul, Roelas ja 1987.a avastatud Jupri mägi Injus. Oletatavasti võib Roela linnamägi siiski olla vanim märk kihelkonna asustusest ja viia kihelkonna ajaloo tagasi umbes 6.-7. sajandisse.

Taani hindamisraamatu koostamise ajal, 13. sajandi alguses, kuulusid Viru-Jaagupi kihelkonna alad koos Väike-Maarja ja Simuna kihelkondadega Lemmu muinaskihelkonda. Viru-Jaagupi kihelkonna suurimaks külaks oli tollal Kehala, mille suurus oli 40 adramaad (keskmiseks külasuuruseks Virumaal oli 14 adramaad). Viru-Jaagupi kirikukihelkond, mis esialgu jäi Lemmu kihelkonna koosseisu, loodi arvatavasti 1220ndail aastail, mil rajati kirik Võhu külla (kiriku hoone hävis 18. saj lõpul). Seoses Simuna kihelkonna loomisega viidi kirik Võhult üle Kehalasse (teada aastast 1345), sealt edasi aga Rõhu külla ehk tema praegusesse asukohta. Rõhu külast on teada kiriku olemasolu aastast 1453.

Mõisad hakkasid Viru-Jaagupi kihelkonnas tekkima suhteliselt hilja. Esimesteks olid Voore, Roela ja Küti. Pärast Virumaa vallutamist rootslaste poolt 1581. aastal langes suur osa Viru-Jaagupi kihelkonna mõisatest vähehaaval rootslaste kätte. Nii läks Küti mõis koheselt Rootsi riigile, 1621. aastal proovis Rakvere mõisnik Reinhold van Brederode asustada hollandi koloniste Kehalasse. Umbes samal ajal hakkas Rootsi riik ka mõisaid müüma. 1621. aastal ostis kantsler Axel Oxenstierna Roela mõisa, 1634. a. Kulina. 1621. a. ostis Eestimaa kuberner Jakob de la Gardie Voore. Voore oli ka Viru-Jaagupi kihelkonna esimene mõis, kus mõisa omanikuks oli olnud mitteaadlik Heinrich Bade, kes omandas mõisa 1597. aastal.

Külade puhul on asutamise aeg teada kindlalt Kulinal - 1345 ja Pajustil - 1405. Enamik kihelkonna külasid on aga ära toodud juba Taani hindamisraamatus, kuigi ajaloolaste arvates on nimistust puudu üks suuremaid külasid - Kadila. XV sajandiks oli külade tekkimine praktiliselt lõppenud. Vaatamata sellele, et Viru-Jaagupi kihelkonna asustus on suhteliselt noor, oli juba varasel keskajal tegu tihedasti asustatud piirkonnaga, kus tooni andsid keskmisest märksa suuremad külad.

Rängalt sai Viru-Jaagupi kihelkond kannatada Liivi sõja aastatel. Sõjas sai tugevasti kannatada ka Viru-Jaagupi kirik, mida korduvalt rüüstati. Uue hoobina tuli pisutki sõjast kosunud piirkonnale Poola-Rootsi sõda 1601-1605. Samal ajal laastasid maad näljahäda ja 1602. aastal alanud katk. Järgnesid 1657.-1658. a katk ja suur näljahäda vahetult enne Põhjasõda.

Talupoegade eluolu kohta enne Põhjasõda on suhteliselt vähe viiteid, siiski on teada, et näiteks 1692. aastal tapsid Põlula talumehed raske olukorra tõttu mõisavalitseja. Küti kroonumõisas lakkasid talupojad pärast 1695. aasta 8. juuni plakati ettelugemist teolisi mõisa saatmast ja keeldusid ka avalike tööde tegemisest. Nad kinnitasid, et ei hakkaks kõike seda tegema ka siis mitte, kui neid võlla või rattale tõmmataks.

1699. aastast pani Viru-Jaagupis pastoriametit pidanud kroonik Christian Kelch kirja hulga sõjaendeid - suured ja vägivaldsed hundikarjad külades ja mõisates, Peipsi ääres külmal talveajal kolavad ja lautu lõhkuvad karud, sügisel kärbseparved suurtes tompudes nagu mesilaspered. Sõda tuligi. Osalt ka kirikhärra Kelchi eestvõttel kogunes suur hulk Viru-Jaagupi kihelkonna talumehi koos Simuna, Kadrina ja Haljala meestega juba 1700. aasta septembris Sämi jõe äärde, et vaenlasele vastu seista. Kaks aastat hiljem, septembris 1703 põletasid venelased kahe päevaga kogu Viru-Jaagupi kihelkonna paljaks. 16. augustil 1708. aastal toimus Vinni ja Pajusti vahelisel väljal Põhjasõja viimane lahing Eestis, kus venelased purustasid rootslaste väesalga. Rootslaste ratsavägi taganes vastupanuta ja C. Kelchi teatel "...Inju ja Jõepere mägedes tapeti neid suur hulk maha - vahest enam, kui see võitluses oleks sündinud".

Vene impeeriumi võimu alla langenud Viru-Jaagupi kihelkond kosus pikkamisi sõjahaavadest ja tõusis taas jalule. XVIII sajandi kolmandal veerandil esines kihelkonnas aga küllalt suurel hulgal Venemaale pagemise juhtusid, paarikümne aasta jooksul lahkus isegi kuni kaks protsenti meessoost isikutest. Talurahvaliikumine on Viru-Jaagupi kihelkonnas jäänud läbi aegade küllalt vaoshoituks ja juhuslikuks. Lisaks eespool nimetatud rahutustele tuleb lisada veel 1807. aasta vastuhakk Põlulas ja Mahtra sõja järellainetus mõningates mõisates. Siiski tundub, et Viru-Jaagupi kihelkonna talupoegade käsi käis üldiselt paremini kui nende saatusekaaslastel mujal Viru-ja Eestimaal.

1725 ja 1726. aasta adramaarevisjoni andmetel olid valla tänasel territooriumil järgmised mõisad:

Roela koos Rosenthaliga (Ruil) esimesed teated a 1453
Küti (Kurcküll) 1473
Kulina (Kullina)1546
Mõdriku koos Rägaverega (Mödders und Raggafer)1470
Voore (Forell) 1450
Vinni (Finn) 1531
Meriküla (Merreküll) 1527
Inju (Innis) 1520
Kupna (on millegipärast antud koos Küti mõisaga)
Kõik need on olnud rüütlimõisad, mille tekkeaeg langeb 15. ja 16. sajandisse. Pindalalt suurim oli Roela mõis. Tudu mõisat eespool märgitud ei ole. See eraldus Ulvi mõisast ajavahemikul 1739- 1744.


20. sajandi alguseks on pilt mõisate osas mõningal määral muutunud: juurde on tulnud Jakobi kirikumõis (maad 288 tessatini), Merikülast on saanud Inju karjamõis. Ka Roela jt mõisate juurde on tekkinud karja- ja abimõisaid.

("Kus küngas seal küla" 1998)


Kirchspiel St. Jakobi in Wierland

Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 18 mõisat - 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat. Sellele lisandus 8 karjamõisat.

Vaata kaarti portaalist "Eesti mõisad" http://www.mois.ee/kihel/vjaagupi.shtml

Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate register, Viru-Jaagupi kihelkond

Arrawus / Aravuse; poolmõis, eraldatud Kaarlist 1852

Arro / Aru - Rägavere kõrvalmõis

Arro, Alt- / Vana-Aru - Kulina karjamõis

Arrohof / Inju-Aru – poolmõis, eraldatud Injust 1848

Eddara / Edara - poolmõis, eraldatud Rohust 1816

Finn / Vinni – eramõis, teateid 1531

Forel / Voore – eramõis, teateid 1450

Immesso – Kulina karjamõis

Innis / Inju – eramõis, teateid 1520, 1881 liitus Merikülaga (Inju-Meriküla)

Jakobi, St. / Viru-Jaagupi kirikumõis

Karlshof / Karila – Roela karjamõis

Kullina / Kulina – eramõis, teateid 1546

Kupnal / Kupna – eramõis, teateid 1644

Kurküll / Küti - eramõis, teateid 1473

Männikowälja / Männikvälja - Põlula karjamõis

Marienhof – Kulina karjamõis

Merreküll / Meriküla – eramõis, teateid 1527, 1881 liitus Injuga (Inju-Meriküla rüütlimõis)

Mödders / Mõdriku – eramõis, teateid 1470

Neuhof / Uuemõisa – Kulina karjamõis

Poll / Põlula – eramõis, teateid 1489

Poll, Neu- / Põlula-Uuemõisa – Põlula karjamõis

Pucka / Puka – Kulina karjamõis

Raggafer / Rägavere – eramõis, eraldatud Mõdrikust 1540

Rassiwer / Rasivere – Roela karjamõis

Rosenthal / Rosentali – Roela kõrvalmõis

Rosna / Roosna – Rägavere karjamõis

Ruil / Roela – eramõis, teateid 1453

Thärsfeldt – Põlula karjamõis

Tuddo / Tudu – eramõis, eraldatud Ulvist 1739 ja 1744 vahel

Wayküll / Vaeküla – eramõis, rajatud 1532

Wöhho / Võhu – Küti karjamõis

Waiküll


1866. a moodustatud vallad Viru-Jaagupi kihelkonnas

Inju, Viru-Jaagupi kirikuvald, Põlula, Vaeküla, Küti, Roela, Kulina, Vinni, Voore, Rägavere, Mõdriku, Oonurme, Tudu. 1883. a eraldus Kütist iseseisvaks vallaks Meriküla.

1893. a liideti Küti vallaga Inju, Viru-Jaagupi kirikuvald, Kulina, Vinni, Voore ja taas Meriküla. Roela vallaga liideti Tudu ja Rägavere vallaga Põlula, Vaeküla, Mõdriku. Oonurme liideti Tudulinna vallaga.

Eesti ala valdade register 1866-1917 Rahvusarhiiv



Kihelkonna piirid 1938. a Eesti : maa- ja kihelkondade kaart

Kartograaf: David Koppel https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/7462

Ajalooline taust

kirja pannud Martin Pall

1558-83 Liivi sõda koos arvukate röövretkedega, orduaja lõpp, üleminek Rootsi ja Poola võimu alla. Viru-Jaagupi kirik hävitatakse Vene vägede poolt sõja lõpul.

1561, 1566, 1571 katkuepideemiad.

1615 Rakveres põletati 9 nõida.

1667 taastati Viru-Jaagupi kirik.

1692 Rakveres avati esimene apteek.

1695-97 suur näljahäda (umbes 70 000 surnut, ehk 20% rahvastikust).

1697-1706 Viru-Jaagupi kiriku pastoriks on Christian Kelch (1657-1710, suri Tallinnas katku), kroonik ja talurahva koolide asutaja, kasutas kirikuteenistuses eesti keelt.

1700-1721 Põhjasõda.

1703 Vene vägede suur rüüsteretk, süüdati ka Viru-Jaagupi kirik.

1708 august, 16. Vinni lahing, Põhjasõja viimane lahing Eestis, Rootsi vägede taandumine, millele järgnes lähemate kihel­kondade metsik rüüstamine Vene vägede poolt. Põletati maha Viru-Jaagupi kirik.

1710-12 suur katk (kuni 200 000 surnut eelkõige Lääne- ja Põhja-Eestis, rahvastik vähenes 150 000 inimeseni). Põhjasõja lõpp ja Eesti läks Vene riigi alla, tsaar oli Peeter I (1672-1725).

1739 Roseni deklaratsioon pärisorjuse tugevdamiseks, ilmub eestikeelne piibel.

1740-ndatel jõudsid Eestisse vennastekogudused (pietistid, hernhuudid).

1762 sai paleepöördega keisrinnaks Katariina II (1729-1796).

1786 asutati Vinni mõisa kool.

1787-89 näljahäda.

1789 viimane nõiaprotsess Eestimaal.

1796 sai keisriks Paul I (1754-1801, tapeti riigipöördel). Taastas Balti erikorra (ametikeeleks sai saksa keel).

1797 alustati nekrutite võtmist Eesti- ja Liivimaalt, kuni 1834 aastani võeti 25 aastaks, seejärel kuni 1874 aastani 20 aastaks, edaspidi 5…7 aastaks.

1801 sai keisriks Aleksander I (1777-1825), kes taotles "valgustatud absolutismile" kohaseid reforme (taasavas Tartu ülikooli 1802).

1802 seadusega "Iggaüks…" said Eestimaa talupojad vallasvara pärimisõiguse, see kohustas ka mõisnikke asutama valla- ja kihel­konnakohtud talupoegade üle õigusemõistmiseks.

1804-1805 keelati talupoegade müümine maast lahus ja perekonnaliikmete eraldamine nende müümisel.

1806-08 näljahäda.

1809 lubati talupoegadel maad osta, müüa ja pärida.

1812 isamaasõda, Borodino lahing, Napoleon Moskvas.

1816 talurahvaseadus kaotas Eestimaal pärisorjuse (st talupoeg sai isiklikult vabaks), kuid kehtima jäi raske teoorjus ja seaduse juurutamine võttis ligi 20 aastat aega. Talumaad jäid mõisnikele, kes rentisid neid lühiajaliste lepingutega. 1000 inimese kohta pidi olema 1 kool.

1825 sai keisriks Nikolai I (1796-1855), tagurlik militarist, "Euroopa sandarm". Peterburis toimus dekabristide ülestõus.

1835-36 anti seni lisanimeta talupoegadele perekonnanimed.

1840 algas üleminek vene õigeusku, eriti Lõuna- ja Lääne-Eestis.

1842 asutati Vinni külakool.

1844-45 näljahäda.

1849 Liivimaa uus talurahvaseadus, mis tegi võimalikuks talude päriseksostmise, see rakendus aga alles peale Krimmi sõda.

1853-56 Krimmi sõda. Inglise laevastik Eesti rannikuvetes Narva-Jõesuu juures. Rakvere lõuna­serva rajati Tõrma surnuaed.

1855 sai keisriks Aleksander II (1818-1881, tapeti narodnikute atentaadiga), liberaalne reformaator, kavatses konstitutsioonilist monarhiat.

1856 Eestimaa uus talurahvaseadus, algab üleminek raharendile. Lõuna-Eestis algas talude päriseksostmine, Põhja-Eestis hiljem.

1857 hakkab ilmuma J. V. Jannseni "Perno Postimees", kus esmakordselt nimetatakse maarahvast eesti rahvaks. Algab aktiivne seltsiliikumine, esmalt laulu- ja mänguseltsid.

1858 Mahtra sõda. Põhja-Eestis viivitati talumaade mõõtmisega ja sellest tekkisid talupoegade rahutused.

1861 pärisorjuse kaotamine kogu Venemaal. Prohvet Maltsvet ja valge laeva ootamine. Eestlaste väljarändamine Krimmi.

1862 ilmus "Kalevipoeg", esimesed 1000 eksemplari trükiti Soomes.

1863 passiseadusega tühistati talupoegade liikumispiirangud ja teistesse kubermangudesse rändavatele talupoegade hakati andma passe. Algas välja­rändamine Venemaale ja linnadesse, kus algas tööstuse kiire areng.

1864 hakkas ilmuma J. V. Jannseni "Eesti Postimees", mis saavutas laia leviku. Poola ülestõus.

1865 asutati seltsid "Vanemuine" ja "Estonia".

1866 seadusega saavad vallavalitsused mõisnikest sõltumatuks.

1867 viimane näljahäda Eestis, asutati Hädaabi Keskkomitee. Pariisi maailmanäituselt tuli Eestisse 2 kuldmedalit (Sindi kalev ja Tori hobune).

1868 kaotati teoorjus, mõisates raharent ja palgatöö. C. R. Jakobsoni (1841-1882) 1.isamaakõne.

1869 esimene Eesti üldlaulupidu Tartus.

1870 avati Balti raudtee Paldiskist Peterburi. Eesti Aleksandrikooli liikumise kõrgaeg.

1871 asutati Eesti Kirjameeste Selts ja esimene põllumeeste selts.

1874 alustas Pajusti esimene kool.

1876 avati Tapa-Tartu raudtee.

1877-78 lõpetati Viru-Jaagupi kiriku ümberehitus.

1880 Rakveres hakkas ilmuma nädalaleht "Valgus".

1880-90 talude päriseksostmine Viru-Jaagupi kihelkonnas.

1881 sai keisriks Aleksander III (1845-1894), kelle ideaaliks oli politseiriik ja ideoloogiaks Venemaa eriline roll maailmas. Algas karm venestamine ja Balti erikorra lammutamine. Ametikeeleks sai vene keel, ametnikeks venelased, venekeelne õpetus alates algkoolist, eestlaste seltse hakati sulgema. Toompeale ehitati vene kirik.

1882 Rakveres avati esimene raamatukogu.

1884 valmis Pajusti uus koolimaja.

1888 Aleksandrikool avati venekeelsena.

1893 Tartu ülikool muudeti venekeelseks, palju haritlasi lahkus Saksamaale.

1894 sai keisriks Nikolai II (1868-1918, bolševikud tapsid Jekaterin­burgis). Virumaa I laulupidu Rakveres.

1896 "Eesti Postimehe" peatoimetajaks sai rahvuslane J. Tõnisson, tekkisid liberaalide ja sotsialistide rühmitused.

1902 Eestisse toodi esimene auto, asutatakse Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus (= esimene eesti pank), K.Päts asutas Tallinnas käremeelse ajalehe "Teataja".

1903 Rakveres toimus esimene kinoseanss.

1904-05 Vene - Jaapani sõda, mille Venemaa kaotas.

1905 tööliste ja talurahva rahutused. Tallinnas, Narvas ja Tartus streigid ja miitingud. Rüüstati 114 mõisat. Tallinnas Uue turu miitingul lasid sõdurid maha 90 ja haavasid 200 inimest, kümned tapeti mujal karistussalkade ja mõisnike omakaitse poolt.

1906 karistussalgad lasid maha ligi 300 inimest, 600 said ihunuhtlust. Karistus­salkade poolt tapetud inimestest olid üle poole Eesti- ja Lätimaa elanikud. Keelati koosolekud, suleti ajalehed, kuid siiski saadi luba luua mõned eesti­keelsed erakoolid, edasi tegutsesid ka mitmed eesti haridus, kultuuri- ja majandusseltsid, tegutses ka sotsialistlik erakond (M. Martna).

1906 Tartus asutatakse esimene Eesti tütarlaste gümnaasium.

1908 asutatakse Eesti Rahva Muuseum.

1909 Rakveres avati esimene alaline kino "Illusion" Pikk tn 16.

1912 ja hiljem asutati Tallinnas jm hulga suuri tööstusettevõtteid, ehitati Peeter Suure merekindlust. Rakveres avati meesgümnaasium.

1914 algas I maailmasõda. Eestist mobiliseeriti kogu sõja jooksul ligi 100 000 meest, kellest umbes 16 000 hukkus.

1917 tuli Veebruarirevolutsiooniga võimule Ajutine Valitsus (A. Kerenski). Eesti sai rahvusliku autonoomia. Eestimaa ja Liivimaa eestikeelne ala ühendati, kuberneriks sai J. Poska, esindusorganiks valitav Maanõukogu. Septembris vallutasid sakslased Eesti saared. Oktoobris tulid võimule bolševikud ning tekkis Maanõukogu ja bolševike kaksikvõim, kus reaalne võim rohkem bolševikel. Algas mõisate ülevõtmine.

1918 veebruar, 24. kuulutas Maanõukogu välja Eesti Vabariigi ja moodustati Eesti Ajutine Valitsus (K. Päts), järgmisel päeval vallutasid sakslased Tallinna ja okupeerisid kogu Eesti. Eesti poliitikud vangistati, paljud põgenesid välismaale või läksid põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja ja novembris lahkusid saksa väed Eestist andes võimu Ajutisele Valitsusele. Novembri lõpus alustas Punaarmee rünnakut Narvale ja aasta lõpuks vallutas umbes poole Eestist. Narvas asutati Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) ja algas punane terror. Algas Eesti Vabadussõda.

1919 jaanuaris algas Eesti vägede vasturünnak Punaarmeele ja juunis võideti Landeswehri sõda. Maareformiga riigistati enamus mõisamaid.

1919 punase terrori massimõrv Rakvere Palermo metsas (tapeti üle 80 inimese). Rakvere vabastati punaväelastest, Punaarmee tõrjuti Eesti piiridest välja.

1919 avati Tartu ülikool eestikeelsena.

1920 veebruar, 2. sõlmiti Tartu rahu. Algas mõisamaade jagamine taludeks.

1924 detsember, 1. toimus kommunistide relvastatud riigipöördekatse Tallinnas ja Pärnus.

1926 algasid Tallinna raadioringhäälingu saated.

1926 juuli, 1. Kirik lahutati riigist.

1928 rahareform: markade asemele tuli Eesti kroon.

1930 eelmisel aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse.

1933 vabadussõjalaste (vapside) põhiseadus rahvahääletusel.

1934 Pätsi – Laidoneri riigipööre. Teine rahvaloendus: Eestis elas 1 126 413 inimest, neist 28,9 % linnades; eestlasi oli 993 496 (88,2%), venelasi 92 366 (8,2%), sakslasi 16 896 (1,5%), rootslasi 7885 (0,7%), lätlasi 5632 (0,5%), juute 4506 (0,4%) ja muud 5632 (0,5%).

1935 algas uus majandusedu, Eesti peamiseks ekspordiks said põllumajandussaadused.

1936 olümpiamängud Berliinis, Palusalu sai olümpiakangelaseks.

1938 uus põhiseadus, presidendiks sai Konstantin Päts.

1939 septembris nn baaside leping Nõukogude Venemaaga ja baasidesse sisenevad Venemaa väed.

1940 juunis hõivas Venemaa sõjavägi kogu Eesti ja algas okupatsioon, valitsus asendati venemeelse nukuvalitsusega, mis „palus“ Eesti ühendamist Nõukogude Liiduga, mis toimuski 6. augustil.

1941 juuni, 14. Esimene küüditamine, Siberisse viidi üle 10 000 eestlase.

1941 juulis jõuavad Eestisse Saksa väed, aasta lõpuks oli kogu Eesti vallutatud.

1944 veebruaris jõuavad Vene väed Eestisse tagasi, novembriks on kogu Eesti jälle vallutatud, algab KGB terror. Sügisel põgenesid kümned tuhanded eestlased Rootsi ja Saksamaale, ära põgenesid ka rannarootslased.

1947 algab talude maa ja vara võõrandamine ning vägivaldne kollektiviseerimine (kolhoosid). Kuna sellele tekib passiivne vastupanu, siis kehtestatakse taludele ülikõrged maksud ja algab kulakuteks kuulutamine, millele järgneb kulakute küüditamine.

1949 märts, 25-29. Teine küüditamine, Siberisse viidi üle 20 000 eestlase, järgneb talude lõplik likvideerimine.

1953 märts, 5. suri Jossif Stalin, 27. märtsil kuulutatakse paljudele vangidele amnestia.

1960-70 nn „Hruštšovi sula“, leeveneb ideoloogiline surve ja piirangud eraomandile.

1970-80 uus venestamislaine, järsult suureneb venelaste sissevool ja eestlaste osa rahvastikus langeb 61%-ni, ilmub Brežnevi nn nõukogude rahva doktriin, mis eitab rahvusi.

1987 algab Gorbatšovi „perestroika i glasnost“ kampaania Nõukogude Liidu allakäinud majanduse uuendamiseks, mis vallandab aga rahvaste massilise aktiivsuse, muutub poliitiliseks ja väljub lõpuks Moskva kontrolli alt.

1988 Eesti NSV kuulutab end Nõukogude Liidu suveräänseks osaks.

1991 august, 20., sõltumatu Eesti Vabariigi taastamine.

1992 kehtestatakse uus Põhiseadus, presidendiks valitakse Lennart Meri, käibele tuleb Eesti kroon.

1994 august, 31., Eestist lahkuvad viimased Venemaa sõjaväeosad.

2000 rahvaloendus: Eestis elas 1 370 052 inimest, neist oli eestlasi 930 219 (67,90%), venelasi 351 178 (25,63%), ukrainlasi 29 012 (2,12%), valgevenelasi 17 241 (1,26%), soomlasi 11 837 (0,86%), tatarlasi 2 582 (0,19%), lätlasi 2 330 (0,17%), poolakaid 2 193 (0,16%), juute 2 145 (0,16%), leedulasi 2 116 (0,15%), sakslasi 1 870 (0,14%) ja muudest rahvustest inimesi 9 410 (0,69%). Rahvus jäi teadmata 7 919 inimesel (0,58%).

2011 rahvaloendus: Eestis elas püsivalt 1 294 236 inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes oli Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra. Püsielanikest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 889 770 inimest (68,75%), venelasena 321 198 (24,82%) ja muu rahvuse esindajana 63 924 (4,94%) loendatud püsielanikest. 19 344 inimest (1,49%) jättis oma rahvuse määratlemata.


Kohapärimuse andmebaasis "Koobas"

Otsing annab tulemusteks 97 teksti, mis seotud Viru-Jaagupi kihelkonnaga

http://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=1