Pajusti

Pajusti  Viru-Jaagupi kihelkond – alevik Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas (Vinni mõis), 1405 Payus, 1537 Pajus, 1726 Pajust

● Liivimaa mõisaürikute kogu samastab 1405. a kirjapaneku Põltsamaa valla Pajusiga, kuid see on ilmselt vale, õigem on kirjapanekut seostada Virumaa Pajustiga, nagu teeb ka Balti kohaleksikon. XX saj Pajusti küla, 1970. aastatel asund, alates1977 alevik. Nime lähteks on ne-tuletis pajune puunimetusest paju või mitmusevorm sõnast pajus ’pajuvõsa’. Algse -ste on asendanud -sti

Digitaalne teatmeteos Eesti kohanimedest "Eesti kohanimeraamat" 



04.01.2022 elas Pajusti alevikus 623 inimest. 

("Koduvalla Sõnumid" jaanuar 2022)


Selles albumis on pildid Selma Mägi (sünd Lang) ja Kaupo Arukaevu fotoalbumitest. Digiteerinud Jüri Tisler.

Lisatud ka Pajusti fotod Eesti muuseumide kogudest

Selles galeriis leiate Vilde-kolhoosis töötanud inimeste pilte. Fotod on jõudnud seltsinguni viimase kümnendi jooksul erinevatest erakogudest. Paljud pildid on pärit kolhoosi autahvlilt. Fotograafi nimi pole enamasti teada, digiteeris Jüri Tisler. 

Fotod Märt ja Maie Kogi ning Vassili Kulevi erakogust.  

Fotod skänninud Jüri Tisler


Endel Molotoki arhiivist

Esmakordselt mainitakse Pajusti nime 1405. a. Pajusti juures olevat olnud üks mõis (arvata võib, et Vinni). Mõisnik olevat toonud kaks talu Madiseaugult ära ja ehitas neile uued hooned praegusesse Pajusti külla. Need on Aleksander Eigile kuuluvad hooned koolimaja lähedal ja Uuevälja hooned, mis kuulusid viimati Gustav Tedrele. Viimase hooned ehitati endise Pajusti kõrtsi kohale. Praegu alles olev hobusetall on üks endistest kõrtsihoonetest. Siinses kõrtsis olevat alati palju peatujaid olnud, eriti laatade eel ja järel. Laadaliste laagrid olevat olnud ka Loori metsa all, kus ööbiti ja toideti laadale viidavaid loomi.

1725.a revisjonikirjade järgi oli Pajusti Vinni mõisa koosseisus suurim küla, kus elas 42 leibkonda. Talupered elasid hajutatult: valdav osa küla keskel tiigi ümber, mida praegu Vanakülaks kutsutakse; kümne pere eluase oli Loori kuusiku ääres, kaks talu Kakumäel, kolm väikest kohta päris Tartu maantee veerel. Nende taga nõlvakul olid vabadikkude saunad. Vinni – Pajusti teeristil elas kaks peret; omaette grupi moodustasid Koolitoa ja Eigi talu koolimaja juures ning täiesti üksikuna seisid Mäetõnu talu hooned. Nn Kitsekoplis (Pajusti tammik) eluhooneid ei olnud, küll oli see aga ideaalseks kohaks, kus laadalised oma laagri üles lõid , hobuseid ning teisi laadale viidavaid loomi söötsid. Külameeste põllumaad olid ümber küla, heinamaad aga kodust kaugel Müttal (praeguse Suurekivi hoiuala

...Pajusti küla läbivat munakivikattega maanteed mööda sõidutas Muuga mõisa kutsar noore Eduard Vilde 1875. aastal esmakordselt Rakverre. Linna, mida tulevane kirjanik nimetas oma hariduseväravaks, sest selle linna kaudu avanes talle tee haridustemplisse Tallinnas. Ka järgneva nelja aasta jooksul tuli noorel Vildel, vahel ka koos Eduard Bornhöhega, sedasama teed mööda kodu külastada ja siit jällegi Tallinna tagasi minna. Kauaks on nooretele meelde jäänud need hetked kui kutsar vahel Pajusti Kitsekoplis asunud kõrtsis väikese peatuse tegi ja siia kogunenud talumeestega juttu puhus...

Pajusti kool asutati 1864. a. Siin on pikemalt töötanud koolmeistrid Uttendorf, Kruukberg, hiljem Põld, Tõnso, Moosar jt.

Vinni külakool, piirkonna vanim, on asutatud 1842. a. Selle esimeseks õpetajaks oli Pilistvere kihelkonnakooli haridusega 30-aastane Jüri Pihlak. Tema aastapalgaks oli 21 rubla ja 9 tündrimaa (0,5 ha) suuruse põllutüki kasutamise õigus. Tema õpetada oli nt 1863. aastal 41 õpilast. 1884 avati kool Pajustis ja Vinni lapsed viidi sinna üle. Kooli hakati kutsuma Vinni-Pajusti kooliks. Pärast Vinni kooli sulgemist lammutati hoone kus kool asus ja keegi energiline talumees vedas palgid Pajustisse, kus ta endale neist elumaja üles olevat ladunud (meenutanud Mart Vall).

Külas oli oma koorejaam ja pritsikuur. 30ndatel töötas Pajustis masinaühistu, kus raamatupidajaks oli Aleksander Pall. Masinaühistus oli aurukatlaga rehepeksumasin, oli veski jm

30ndatel oli Pajustis kaks kauplust. Johannes ja Pauline Vall pidasid poodi Tartu maantee ja Vanaküla teeristil majas, mis hiljem maha põles. Teine pood oli koorejaama hoones ning seda pidas Veli-nimeline mees (hiljem Kuusk).


Vinni-Pajustis arenes aktiivne seltsitegevus. Siin oli pea kõikide ettevõtmiste eestvedajaks ÜENÜ (Üle-Eestiline Noorte Ühendus) kohalik osakond, kes oli agar mitmesuguseid peoõhtuid korraldama. Osakonnal oli näitering. Lavastati Jakob Kunderi „Kroonu onu“ 1936, Mihkel Aitsami 4-vaatuseline näidend „Maakuld“ 1934, Paul Pinna ja B. Linde „Pidur peale“ 1936, August Särevi dramatiseering „Õitsev meri“ 1937, Oskar Luts „Äripäev“ 1939 – selle lavastas instruktor K. Meerits Eesti Haridusliidust.

Regulaarselt tegutses laulukoor – juhatasid Rebane ja Kleement, koos käis puhkpilliorkester – juhatas Oskar Ots ja hiljem tegutses ka keelpilliorkester juh Karl Kaalep.

Vinni-Pajusti algkooli aias toimus 19. aug 1934 suur aiapidu, kus esinesid lauljad, tantsijad, pillimehed ning näitetrupp naljalooga „Teener toobistes pükstes“.

 1939. a oli Pajustis näitekunsti alane kursus, kus lektoriks Eest Haridusliidu instruktor M. Kalbek, kes lavastas Hella Wuolijoki näidendi „Justiina“.

 Et seltsielu siin järjest hoogsamalt arenema hakkas, asutati 16. veebruaril 1936. a ÜENÜ Pajusti osakonna juurde maanoortering. Ringivanemaks valiti Johannes Linkholm, juhatuse esimeheks E. Kuusk, sekretäriks L. Nõgu ja kassapidajaks E. Mägi (Maanoored nr 3 1936).

Oma 5. aastapäeva tähistasid ÜENÜ Pajusti osakonna liikmed 25. aprillil 1937. a suurejoonelise peoõhtuga kooli ruumides. Õhtu naelaks oli ülilõbus naljamäng „Soovin tutvuda“.

 Oma teadmiste täiendamisel on agarasti ametis olnud ka Vinni-Pajusti perenaised-peretütred, kes õppisid juhendajate näpunäidete järgi kangakudumist, käsitööd, meditsiinitarkusi. Nad korraldasid pesutriikimise võistlusi ja kodukäsitöö näitusi. Kõike seda tehti selleks, et maakodudes oleks ilu ja hubasust. Korduvalt on siin läbi viidud maitsvate toitude valmistamise praktilisi õppusi. 1930. aastal oli kursuste juhendajaks kodumajanduse nõuandja pr. Tammjärv (Taluperenaine nr 4, 1930). Hiljem esines lektorina prl Saar Mõdrikult.

 3. aprillil 1949 asutati Pajusti kolhoos. Mäe tallu tuli kokku 62 talunikku, kes valisid kolhoosi esimeheks Johannes Veidembaumi. Kontoriruumid saadi Matsu talust ja kolhoosi nimeks jäi Pajusti. Kolhoosi territooriumil oli 59 peret 146 elanikuga, tööealisi 59 inimest. 1950. a aprillis oli kolhoosi liikmeid 103.

E. Molotok "E. Vilde nim kolhoosi territooriumil olevad külad ja sealsed endised talud" 1984 Pajusti

Vinni-Pajust kool aastatel1884 - 1988

Kooliharidust hakati Pajustis andma 1874. aastal. Koolimaja algset asukohta pole teada. 1884. aastal ehitati Pajustisse uus koolimaja, kus hakkasid käima ka Vinni külakooli lapsed. 

vaata fotosid ja loe pikemalt ajaloost  SIIT

Kaart aastast 1937


PAJUSTI TALUD

Endel Molotok 1984. aastal:

Arhiivimaterjali Pajusti kohta on väga vähe, isegi maareformiga seotud dokumendid on puudulikult vormistatud. Seetõttu puuduvad mõnede talude nimed, ka talude suurust pole alati võimalik leida. Talukoha nime mitteteadmise korral on skeemil märgitud talu viimase omaniku nimi, mis on antud sulgudes. (Talude paiknevus lisatud skeemil nr 8)

Alljärgnevalt toon andmeid  praegu alles olevate talude koha, kunagise suuruse ja nende peremeeste kohta. pajusti küla kõige lõunapoolsema osa moodustavad talukohad, mis asuvad Loori metsa ääres - Inju poolt Kakumäe poole tulles leiame metsa äärest järgmised talud:

KARU TALU suurusega 19,5 ha kuulus Aleksander Rannamäele. Hooned on üsna vanad, elamu ehitatud 1874.a. Praegu kasutab hooneid omaniku poeg. 

OTTANI TALU suurusega 19,27 kuulus Karl Kaasikule. Talu endisi hooneid kasutab pärija. Praegu elab siin Kaasiku poja naine. 

ABRAMI TALU suurusega 40,29 ha. Maareformiga vahendati maavaldusi ja jäeti 24,87 ha. Hooneid oli siin palju: elamu, tall, saun, ait ja küün. Praegu elab siin vanaperenaine. 

KULLI (OTTI) TALU suuruseks oli 20 ha. Selle viimaseks peremeheks oli Arnold Veskioja. Dokumentidest on näha, et samal kohal on olnud veel teinegi talu, mis kuulus Adele Veskiojale. Ka selle suuruseks oli maareformi dokumentides 20 ha. Kohalike inimeste mäletamist mööda oli talu enne nõukogude võimu kehtestamist poolitatud. Praegu kuuluvad hooned kolhoosile  ja elab siin kolhoosi töötaja.

KÕRTSI TALU suuruseks oli 19 ha, Selle koha viimaseks omanikuks oli Salme Jakobson. Elamu, tall, ait ja küün on alles ning ilusasti korras. Hoonete ülmbrus jatab väga meeldiva mulje. Praegu elab siin pärija. 

 Siinsamas, nende talude vastas, üle Inju-Kakumäe tee asus:

PUUSEPA TALU suurusega 22,2 ha. See kuulus viimati Ellen Hiiemäele. Siin on elamu, tall, ait ja küün, mida kasutavad kolhoosnikud. 

 Sama tee ristil, üks ühel, teine teisel pool maanteed asuvad:

LOORI TALUD Siin on kaks talu, kuid kannavad ühesugust nime. Üks neist kuulus Jaan Saegale, oli 32,2 ha suur ja jäi pärandusena poeg Voldemarile. Talu vana elumaja koos rehega oli aastast 1840, uus on ehitatud käesoleval sajandil. Teine, suurusega 18,3 ha kuulus Johannes Saegale. Talu hooned(elamu, tall ja küün) on alles ja korralikult hooldatud.

Praeguse Kakumäe piirkonnas on kaks talu, mille kohanime aga ei õnnestunud välja selgitada. Üks kuulus Alfred Vallile ja oli 9,75 ha suur.Siin olid elamu, tall ja küün. Praegu elab siin Rennel. Teine kuulus Marie Reksile ja oli 9,88 ha suur. Siingi oli elamu, tall ja küün. Hooneid kasutatakse.

Kakumäe suurfarmist lõuna poole väljal on kaks talu:

KRAAVT TALU suurusega 14,0 ha kuulus Karl Kraavile.Hooned on alles ja neid kasutatakse.

MÄNNIKUMÄE TALU suurusega 20 ha kuulus Linda Hiiemäele. Hooned on alles ja korras, neid kasutatakse. 

 Kakumäelt Rakvere poole tulles leiame vasakut kätt maantee äärest kolm endist talukohta:

KUHJA-SAUNA TALU suuruseks oli 6,5 ha. See on endine mõisa teokoht. Siin olid elamu ja laut, mis kuulusid talu omanikule Rodolf Lukmanile. Samas elas ka Anna Järv, kellel oli maad 0,9 ha.

VAINO (ka KOKA) TALU suuruseks oli 9,3 ha. Oli samuti endine mõisa teokoht ja selle viimaseks omanikuks oli Karl Kuusk.

JÄRVE TALU oli 6,27 ha suur ning temagi oli endine mõisa teokoht. Siin olid elamu, laut ja küün. Hooned on alles, kuid vajaksid paremat hooldamist. Elab siin vanaperenaine üksinda. Hendest teokohtadest veidi üles küla poole oli kunagi kaks saunikukohta.

 Kitsekopli alguses, Vinni mõisa mineva tee kaldal oli

UUEVÄLJA TALU suurusega 24 ha. See kuulus Gustav Tedrele, kes varem elas riigimetsa aladel Madiseaugul. Preagused hooned laskis ehitada mõisnik Pajusti kõrtsi kohale. Praegune hobusetall on kõrtsi üks hoonetest. Kõrtsi peahoone olevat olnud ilus, nagu ikka sammastega ja külastajaid olevat siin alati palju olnud. Veel üks talukoht suurusega 11,7 ha asub eelmise talu vastas üle maantee. See kuulus Joh. Vallile. Siin olid elamu, laut ja rehi. Enne praeguse kauplus-söökla valmimist oli siinses elamus pood, mis aga kahtlastel asjaoludel maha põles. •

 Praeguse koolimaja juures oli vanasti kaks talu. Mõlema talu endised hooned on veel alles. Need olid:

KOOLITOA TALU suurusega 10,76 ha. Selle viimaseks omanikuks oli Jüri Pank. Siin olid elamu ja laut. Neid kasutab praegu omaniku poeg Gustav.

Teine talu suurusega 18,50 ha kuulus Aleksander Eigile. Hooned laskis ehitada mõisnik, kui praeguse omaniku esivanemad Madiseaugult ära toodi. 

Sealt edasi Vana-Vinni poole asub

MÄETÕNU (ka Vinni) TALU suurusega 29,36 ha. Selle viimaseks omanikuks oli Arvi Möldri. Hooned on kõik alles ja kenasti korras.

KÄRNERI TALU suuruseks oli 33,34 ha (maareformiga jäeti alles 30 ha). See on sama maja, mis asub praeguse rebasefarmi õuel. See kuulus Juuli ja Juhan Veidenbaumile. Endistest kõrvalhoonetest ei ole midagi alles. 

Kõik ülejäänud talud asuvad Pajusti küla keskel, külavaheteest paremal ja vasakul pool

SEPA TALU suurus 10,3 ha kuulus Julius Lukmanile. Elamu, ait koos laoga ja laut. On kasutusel.

TREIALI TALU suuruseks oli 36,94 ha. Maareformiga jäeti alles 18 ha. See 18 ha kuulus Liisa Palli pärijale Magda Alakülale, ülejäänud maa samalt kohalt anti Aleksander Pallile. Hooned olid neil ühised: elamu,laut, ait ja ladu.

TEDRE TALU suurusega 9,2 ha kuulus Liisa Tedrele. Hooned on alles ja elatakse sees.

TISLARI TALU kuulus Martin Tislerile. Siin olid elamu, laut ja ladu. Hooned alles, neid kasutatakse.

METSISE TALU On olnud ilmselt omal ajal suur talu. Dokumentidest leiame, et talu on poolitatud. Üks osa kuulus viimati Aleksander Tombachile (19,0 ha) ja teine osa (18,0 ha) Alfred Peilile.

MADISE TALU suuruseks oli 17,36 ha. Siin oli hoonetest elamu, tall ja ait. Talu viimaseks omanikuks oli Toomas Vall. 

KIISA TALU suurusega 34,60 ha. Talu hooned pärinevad kõik eelmise sajandi lõpust, vanim on laut 1879.aastast. Talu viimaseks omanikuks oli August Järv. 

MESILASE TALU suuruseks oli 34,2o ha. Hooned on alles, neid kasutatakse. 

INNO TALU asub endise koorejaama juures ja oli vanasti üle kolmekümne ha suur. See poolitati ja jagati: ühe osa (17,52 ha) sai endale Erich Rannamägi, kellel olid elamu, rehealune, laut, ait ja küün. Teise osa (17,3o) sai endale Johannes Rannamägi, kes ehitas endale elamu, rehealuse koos laudaga ning küüni. 

LUTSU TALU oli üks suuremaid. Maad oli 43,33 ha. Maareformiga jäeti alles vaid 3o ha. Viimasteks teadaolevateks omanikeks olid Marie ja Mart Nõgu. Hooned on kasutusel. 

TÕNURI TALU oli samuti suur talu, mis läks poolitamisele. Ühe osa(17,7 ha) sai Mihkel Laur, kellel olid elamu, laut ja ait, teine osa anti Johan Laurile(17,10), kes elas eelmise elamus.

Tõnuri talu naabruses oli veel kaks talu: üks neist kuulus Aliide Vaidlole (18 ha) ja teine Enn Maasalule (5,22 ha). Kummagi koha nime ega numbrit ei õnnestunud leida.

MATSU TALU oli 33,12 ha suur. Siin olid korralikud honed (elamu, tall, ait; ladu). Selle talu viimaseks omanikuks oli Voldemar Lang. Hooned on kasutusel.

MADISE (ka Jänese) TALU suuruseks oli 16,5 ha ja see kuulus Martin Vallile.

TOOMARI (ka Tulpase) TALU suuruseks oli 35,06 ha ja see kuulus Johannes Veidenbaumile. Hooned on kõik alles, mõni kõrvalhoonetest on ringi ehitatud. Ühes neist on praegu rebasefami hobused. Kõikjal on tunda, et hooneid ja nende ümbrust hoitakse peremehelikult korras. Siinsamas elas kuni oma surmani perenaise ema Anna Saun, kellel oli kasutada 16,5 ha, talu maadel oli veel saun, kus elas Pauliine Mukko, kellel oli maad 0,02 ha ja loomadest 1 kits.

MÄE-MARDI (ka Mäe) TALU suuruseks oli 36,06 ha Talu viimasteks omanikeks olid Leena ja Gustav Soone. Hooned on alles, kuid lagunev ladu rikub küla üldist head pilti.

NIUKSE TALU oli samuti üle kolmekümne ha ja on omal ajal pooleks tehtud. Praegu alles olevate hoonetega osa (17,04) ha kuulus Erich Postile. Siinsed hooned pärinevad 1885.aastast, teine osa (l6 ha) kuulus Karl Rohumäele. Selle hooned (elamu, tall, ladu ning ait) on hävinud ja nende kohale ehitatud uued hooned.

Mahajäetud talusid kui niisuguseid Pajustis õieti olegi. Kolmele endisele talukohale on uued hooned peale ehitatud, neljas jäi osaliselt uute garaažide alla. Need neli olid: 

REBASE TALU oli10 ha suur ja kuulus Mihkel Rebasele. Elamu oli ehitatud 1840. a, Karl Rohumäele kuulunud talu (16 ha), kus hooned pärinesid eelmise sajandi lõpust, siin on uued hooned peale ehitatud.

Väike kohakene (1,48 ha) kuulus viimati Liisa Pangale. Siin olid elamu ja ait (1880) ja sepikoda. Siingi on juba uued hooned peal (Maasikas) .

Juuli Vilule kuulus vaike koht (4,8 ha) ja asus see garaažide juures. Elamu oli (aastast 189o) ühe katuse all laudaga.

 E. Molotok "E. Vilde nim kolhoosi territooriumil olevad külad ja sealsed endised talud" 1984 Pajusti

Vinni-Tammik võeti kaitse alla 1929. a

600. Vabariigi Valitsuse otsus 23. oktoobrist 1929 a.

 Tunnistada tervishoiu-kaitse alla võetuks Virumaal: …2. Küti vallas asuv ja Vinni mõisa järgi kuuluv „Vinni-Tammik“ järgmistes piirides: Alates Vinni mõisa ja Pajusti küla talu „Pae nr. 57“ ühisest piirikivist, mis asub Rakvere-Roela kivitee ja Vinni-Pajusti maantee ristlemisel, läheb Vinni Tammiku piir esialgu loode sihis Rakvere-Roela kivitee õhtupoolset äärt mööda Rakvere poole umbes 1034,77 meetri pikkuselt kuni talude ,,nr. 64 Tedre“, ,,Kooli“ ja Vinni mõisa ühise ristikivini Rakvere-Roela kivitee ääres. Sellest ristikivist pöörab piirijoon ida poole ja läheb põiki üle kivitee Vinni ,,Kooli“ talu heinamaa ja „Kitsekopli nr. XI“ põllu vahelist piiri mööda 181,35 meetri pikkuselt, siis samas suunas väikeste kõverustega mõisa „Kitsekopli“ heinamaa ja sama „Nr. XI Kitsekopli“ põllu looduslikku piiri mööda veel 906,76 meetri pikkuselt kuni Vinni mõisa ja Pajusti küla vahelise maanteeni, selle juures tervis-hoiu-kaitse piirkonnast välja jättes mõisa põldu ja sisse piirates ,,Kooli“ talu- ja mõisaheinamaid. Viimasest ristikivist võtab piirijoon suuna põhja sihis ja läheb Pajusti-Vinni-Vilbu maantee idapoolset äärt mööda 576,06 meetri pikkuselt kuni Vinni-Mõdriku maantee alguseni, sealt Vinni-Mõdriku maantee lõunapoolset äärt mööda 1130,78 meetri pikkuselt kuni „Sauemäe nr. 1“ põlluni. VinniMõdriku maantee ja ,,Sauemäe“ põllu ristilt teeb piirijoon suuna kagu 26° ja jookseb 533,39 meetri pikkuselt üle Mättiku heinamaa otsejoonelt kuni ,,Madisaugu“ karjamõisa nr. II põllu kirde nurgani, kust edasi läheb edela suunas, ühel pool Vinni mõisa heinamaad ja Tammik ning teisel pool Madisaugu karjamõisa põllud nr.nr. II, III ja V kuni Madisaugu karjamõisa ja Pajusti küla vahelise teeni1066,78 meetri pikkuselt, siis sama teed mööda Pajusti küla poole 373,37 meetrit kuni Vinni mõisa nr. XII põlluni. Sealt pöörab piirijoon loode suunas põllu nr. XII ja Tammiku vahelist piiri mööda 330,70 meetri pikkuselt ja edela suunas sama vahet mööda 74,67 meetrit kuni Pajusti-Vinni-Vilbu maanteeni ja selle maantee idapoolset äärt mööda Pajusti küla talu „Pae nr. 57“ piiripunktini, s.o. piirikirjelduse algpunktini. Riigivanem O. Strandman. Hariduse- ja sotsiaalminister J. Hünerson. Riigisekretär K. Terras.

Riigi Teataja, nr. 88, 1 november 1929 

Kaart ERA.T-6.3.2050

Ringi ümber Winni-Pajusti (Virumaa Teataja, nr. 26, 1 märts 1940)

Winni-Pajusti nime taga peitub kaks suurt küla ja nende põlise esiisana suur Winni mõis, mis kõik asuwad üksteisest auwäärses kauguses ja elawad igaüks omaette ja iseseiswat elu. Need kolm asulat moodustawad kokku n. n. Winni-Pajusti, mille keskpunktiks ja ühiseks koondajaks on „Kitsekopli" weerel, Rakwere-Wiru-Jaagupi tee ääres asuw Winni-Pajusti algkool, rahwa suus ka „Kitsekopli gümnaasium". Sinna jooksewad kõik niidid, mis ühendawad kolme asulat ühiseks Winni-Pajustiks ja nendeks niitideks on kaswaw Winni-Pajusti noorus, kes on ka peale kooliaega leidnud edale ühise kodu sealsamas koolimajas. Noorte koondamiseks on tööle rakendatud terve rida organisatsioone, kes pidewalt töötades pole jätnud oma arendawat mõju ümbruskonnale awaldamata. Nii teotseb siin ÜENÜ Winni-Pajusti osakond, kus liikmeiks on üle 80 ümbruskonna noore ja noorte kotkaste ja kodutütarde rühmad. 

Kui weidi waadata kolme asula osa Winni-Pajusti terwikus üksikult, siis peab kõigepealt peatuma nende esiisa s. o. Winni mõisa juures, sest tema ääremaadele on kaswanud eelmärgitud külad. Nimetatud mõis oli kuni wiimase ajani üks suuremaid ja põlisemaid sakslaste kantse, püsides jagamata terwikuna kogu meie iseseiswuse aja. Mõisas asus saksasoost õpilaste majapidamiskool, kus õpilasi isegi wäljaspoolt riigipiire ja ka kodumaa kadakluse puust. 

Weel asus mõisas sakslaste wanadekodu, kuhu olid koondunud paljud endised aadlirahwa esindajad oma wanaduspäewi weetma. Nüüd asus siia Kehtna kõrgem kodumajanduskool terwe rea õppejõududega ja õpilastega, kes oma energia rakendawad juba meie riigi ja rahwa kasuks ja kelledelt Winni-Pajusti organisatsioonid loodawad mõndagi head. 

Winni küla asub peaaegu Rakwere külje all, olles oma taludearwult (30) üks suuremaid ümbruskonnas. Winni küla ja selle ümbrus on Rakwere ja ümbruskonna suusatajaile hästi tuntud Winni mägede ja orgude suusatamiswõlude tõttu. Eriti arenenud on Winnis uudismaa harimine, milleks pakuwad häid wõimalusi küla külje all asuwad soised heina- ja karjamaad. Siin on üksikute edukamate katsetajate ülihead tulemused ergutanud tööle peagu terwe küla. Külas töötab oma masinatarwitajate ühing, kuid sellele waatamata on siin ka wõõrail masinail tööd, sest Winni küla on laialt kuulus oma wiljarikkusega. 

Pajusti asub tubli kolm kilomeetrit Winni külast lõunapool, koosnedes nagu poolkaudu kolmest osast: Altkülast, (wanasti ka Saemaküla), koplite keskel asumast kaunist Suurkülast, mis koosneb 12 talust, ja Metsakülast wõi Lillearust. Wiimane asub laialipaisatuua üksikute taludena Suurküla wäljade taga heinamaade ja metsade weerel. Ei puudu Pajustis oma majanduslikud organisatsioonid. Nii töötab siin juba üle IV aasta masinatarwitajate ühisus, omades kaunis korraliku wiljapeksumasina koos mootoriga. Samuti töötab siin turbatööstuse ühisus, kuhu on koondunud peagu terwe küla. Suuremaks uhkuseks Pajustile on aga asjaolu, et Küti walla esimene kodanik s. o. wallawanem, on siinne elanik ja waliti oma kohale juba wiiendat korda.

Teateid vanadest ajalehtedest

Winni-Pajustist. ÜENÜ spordiharule uus juhatus. Hiljuti peetud spordiharu üldkoosolekul waliti uus juhatus, kuhu kuuluwad: Feliks Weidenbaum (esimees), Endel Vaiu (abiesimees), Ella Kuusk (Sekret.). August Pank (warahoidja) ja Waldu Hiiemäe. Spordiharu juurde otsustati ellu kutsuda nii mees- kui ka naiswõimlejate rühmad. 

Algkooli lõpetasid 5 noort. Winni-Pajusti alakooli lõpetasid käesolewal õppeaastal Selma Laua, Marta Witter ja Werner Wall Pajusti külast, Edgar Toim Winni külast ja Weera Romanow Winni mõisast 

Virumaa Teataja, nr. 64, 5 juuni 1939

Nimede eestistamise ja eesti lipu propaganda kohapealne toimkond on wiimasel ajal teinud tublisti tööd. Toimkonnal on igas Küti walla külas usaldusmehed: toimkonna esimeheks on W.-Jaagupi koguduse õp- J. Kiiwit. Nagu toimkonnale tähtajaks kokku tulnud andmetest nähtud, on eesti lipu tellimisi Küti wallas 100 ümber. Suur protsent nendest langeb Pajusti ja Winni küladele.

Hoolimata üsna suurest propagandast on aga senini kohapeal ja ümbruskonnas nimede eestistamist wõrdlemisi wähe ette wõetud. Seni on nimesid eestistanud waid üksikud kodanikud, mis teeb üldiselt wõõrapäraste ja halwakõlaliste nimede üldarwust wälja waewalt mõne protsendi.

Virumaa Teataja, nr. 69, 17 juuni 1935 

Tõrges elevant. Wirumaal rändab praegu etenduste andmiseks ringi tsirkus „Barcelona" ühes loomaaiaga, kuhu kuulub ka elevant. Rakverest Wiru-Jaagupisse toimetamisel hakkas elevant tõrkuma ja Pajusti küla kohal pööras otsa ümber ning hakkas Rakvere poole tagasi sammuma. Weeti põgeniku peatamiseks kett telefoniposti taha, kuid tugev loom vedas ikka lahti. Tehti nii katset paar-kolm korda, kuni lõpuks suudeti kangekaelsele loomale anda kätte õige liiklemissuund.

Kaja, nr. 140, 17 juuni 1935 tr. 1

Winni-Pajustist. Maanoortering pidas aastapäewa. ÜENÜ Winni-Pajusti osakonna juures teotsew maanoorte ring pidas neil päewil oma peakoosoleku ja selle lõpul ühises teelauas ringi 2. aastapäewa. mis kujunes eriti sõbralikuks ja huwitawaks noorte kooswiibimisekS. Ring teotseb energiliselt, pakkudes maanoortele huwikohast tegutsemise ja endaarendamise wõimalusi. Ringi tegewust juhib ringiwanemana pr. Helmi Mägi. 

Juba mõnda aega on ÜGNÜ Winni- ^ Pajusti os. noortel õppimisel Kr. Rutofi  Väimehed, mis tuleb lavastamisele 18. aprillil.

ÜENÜ osakond 6-aastane. Lähemal ajal möödub 6 aastat, kui asutati W.-Pajusti ÜENÜ osakond. Tunnustust leidnud osakonna tegewust juhib esimehena Martin Wall.

Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 42, 8 aprill 1938 


Mälestusi Pajusti külast, kirja pannud Leili Pajos 1958. aastal

 RM _ 1621 Ar1k 441:36, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1543956 

RM1621_Ar1k441_36.pdf

Näidiseid  II maailmasõja aegsetest dokumentidest

Pajusti külas elanud perekond Kaasiku vanad dokumendid pärinevad Heiki Kaasiku perearhiivist, digiteerinud Jüri Tisler 2023. aastal.

Põhjasõja-aegne kalmistu "Aburimägi"

Arheoloogiamälestisena on kaitse alla võetud Põhjasõja-aegne kalmistu "Aburimägi",  mis asub Rakvere-Tartu maanteest 100 m ida poole. 

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10654


Eduard Vilde mälestussammas Pajustis

Vaata pilte ja loe samba saamisloost pikemalt SIIT

Enne ja nüüd Pajustis


Kauplus 1962, Tartu mnt enne asfaldi paigaldamist (foto?) / 2020 (foto Kalju Vaga)
Tartu maantee 1964 (foto?) / 2020 (foto Kalju Vaga)
Rebasefarm u 1963 (foto?) / 2020 farmi asukohale paigaldatud päikesepaneelid (foto Argo Viikvald)
Viljakuivati 1967 (foto?) / 2020 (foto Kalju Vaga)
Suurvesi Pajustis u 1957, Vanaküla teel (foto?)
2020 Vanaküla tee (foto Heli Teedla)
Foto u aastast 1957
Endine koorajaam Vanaküla teel 2020 ( foto H. Teedla)