alates 1884 - 1939

Carousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel imageCarousel image

Vanadest ajalehtedest:

Kuidas koonduslased raha „teewad". Maawolinik M. Mäekiwi nõuab Küti wallawalitsuselt 100 tr. tasu wahetalituse eest koolimaja plaani tellimisel. Asi läheb wallawolikogu otsustada

Virumaa Teataja, nr. 101, 5 september 1931

Käesolewal aastal tellis Küti wallawalitsus Winni-Pajusti algkooli hoonele ehituskawandi A. R. T. Põllumajandusliidult. Kawand walmistati ja nõuti tehtud töö eest tasuks 350 kr., missugune summa tundus aga wallawalitsusele liiga „soolasena". Suure kauplemisega õnnestuski wallawalitsusel 150 kr. maha tingida, nii et lõpulikuks kawandi hinnaks jäi 200 kr., milline arwe ka wallawalitsue poolt mõni aeg tagasi korralikult tasuti.

Nüüd aga leidis Wiru maawolikogu liige M. Mäekiwi (koondusl.), kes on põllumajandusliidu kohalik agent, et teda on hoopiski unustatud ja ninapidi weetud, sest tema „preemia" olewat tähendatud kawandi pealt ka oma 100 krooni ja seni polewat ta sellest weel sentigi näinud. Läinud nädalal ta esineski wallawalitsuse koosolekul Winni-Pajusti algkoolihoone kawandi pealt temale, kui kawandi tellimise wastuwõtjale, 100 kroonilise toetuse wõi „autasu" nõudmisega. Et M. M., kui endine „wabatahtlikult" ja oma palwel lahkunud wallawolikogu liige, ei soowinud walla rahalist külge „nõrgestada", siis alandas ta pikema jututa oma „õigustatud" 100 kroonilise „autasu" 50 kr. peale!

Wallawalitsus jättis M. Mäekiwi nõudmise seekord küll kinnitamata, leides, et nõudmisel pole alust, kuna põllumajandusliidult on antud allkiri mustwalgel, mis tõendab kawandi hinna täielikku tasumist. Otsusega ei jäänud M. M. rahule, lubades anda oma nõudmise wolikogu lahendada, kus see ka arwatawasti järgmisel koosolekul arutusele tuleb. Waewalt küll wolikogu mehed, peale koonduslaste, nõudmist toetawad ja nii on selle läbikukkumine ka wolikoguski enam kui kindel. Seekord tuleb M. M-il küll ilmselt pühkida suu puhtaks 50 kroonist, olgugi, et mehel nähtawasti seda raha oleks wast hädapärast tarwis.

Miks need „leplikud" ja "vähenõudlikud" koonduslased oma saaki isekeskis ei jaga nii, et weel pärast mõni „suure waewa nägija" oma osa eraldi nõudma peab, sette jätawad nad muidugi ärisaladuseks. —oo—

Winni-Pajusti seltskonnategevuse ja ÜENÜ osak. asutamise kohta kirjutab meile kohaliku algkooli õpetaja Otto Grünthal järgmist

Virumaa Teataja, nr. 50, 7 mai 1932

Ametlikult tegutseb juba mõnda aastat kohapeal "Winni-Pajusti noorte ühing", milline tegelikult pole aga oma küllalt juba kitsapiirilise põhikirja teostamiseks peale mageda simmanitamise, kus esikohal waid kassamure, mitte midagi teinud.

Kui 24. aprillil k. a. peetud "noorte ühingu" peakoosolekul, kus jällegi tegevuskawas seisis waid ainukesena rahaküsimus, ning keskkooliharidusega esimees toonitas waid seda "omaette olemist" ning iseseiswust kus "ei pruukiwat sentigi wiia wäljapoole, kõik jääb meile endile" (ning aruandes silmatorkawalt suur tegelaste "söögi-joogi" arwe!), rääkimata sõnakestki kultuursemaist, waimlisemaist ning momendil maanoorile akuutsemaist noorsoo-organisatsiooni sihtest ning kawatsusist, julgesin seda arwustada, sain terawad wastuoluawaldused mainitud härralt.

Leian, et noorsoo-organisatsioon, eriti aga just maal, peab olema ikkagi mitte simmani- ja sendikultuuri edustaja, waid peab seadma omale ikkagi kõrgemaks ülesandeks noorsoos kõrgemat ja ideelisemat õhkkonda kaswatada, — noori sügawamale enesekaswatustööle rakendama, pakkuma ühtlasi ka head seltskonda koolipingilt tulewalegi noorele, kes tegelikku ellu astudes seisab nõutult olewiku eluküsimuste ning probleemide ees. Olemasolew "noorte ühing" aga ei wöimalda seda oma korraldustega, põhikirjaga ega kodukorraga.

Alagtasin siis ..Noorte ühingu" muutmise küsimuse ÜENÜ kohalikuks osakonnaks, selgitades ühtlasi selle sihte ja ülesandeid ning paremusi, sest leian, et kui juba peab algama ühe matkaga algpunktist (sest ka olemasolewa "noorte ühingu" tööd ei saa jätkata algamata täiesti otsast peale), siis juba walida rada, milline wiib lähemale püstitatud sihtele. Seda mõistsid ka Winni-Pajusti noored, asutades ÜENÜ osakonna, milline asus tööle ligi 50-liikmelise noorteperega. Ei saa ometi paari-kolme lahkarwamise olewa "seltskonna-suuruse" wastuolu lugeda weel noortepere killustamiseks. —oo—

Vähempakkumise kuulutus Vinni-Pajusti koolimaja juurdeehitustööle

Virumaa Teataja, nr. 72, 30 juuni 1932

"Virulane" kirjutas 28. juulil 1932:

Läinud aastal juba tegid Küti wallaisad otsuseks — soetada Winni-Pajusti algkoolile lahedamaid ruume seniste ümber- ja osalise juurdeehituse teel, kuid wallakassa kriisiajagne seisukord oli seni suureks takistajaks wastawate ehitustööde alustamisel.

Eelarvelise kalkulatsiooni järgi läheks ehitus maksma kr. 8000, sellest oli lubatud riiklist laenu kr. 2000, kuid ülejääva summa 6000 krooni kogumiseks ei leidnud vallavalitsus mingisuguseid teid.

Et aga Winni-Pajusti elanikud oma seniste algkooliruumidega rahul polnud, siis lubasid säälsed rahakamad mehed vallale sisemist pikaajalist laenu puudutuleva summa ulatuses pankade hoiuprotsendiga.

1000 krooni lubatud sisemisest laenust on juba vallakassasse maksetud ja ehitustöödki täies hoos, nii et sügisel algaval koolihooajal võib Winni-Pajusti juba uue ja ajakohase koolimajaga uhkeldada. Eriti puudust tundsid suuremate kooliruumide järele kohalik noortepere, kellel seltskondliku elu arendamisel puudusid koosoleku- ja veel tähtsamad — peoruumid. Kuid algavaks hooajaks kaob vast seegi häda uue koolimaja näol. —oo—

Küti wald rikastus eeskujuliku haridlustempliga. Winni-Pajustis walmis uus koolimaja

Virumaa Teataja, nr. 141, 8 detsember 1932

Läinud pühapäewal õnnistati pidulikult Küti wallas nende päewade sees walminud Winni-Pajusti koolimaja juurde- ja ümberehitus.

Ehitus, mille teostas insener Lõwi arhitekt Wolbergi kawandi järele, on projekteeritud wäga asjatundlikult ja jätab oma ruumide jaotuselt juba esimesel waatlemisel wäga koduse mulje. Mitte küll suuri, kuid siiski nägusaid ruume on wõimalik peale koolitöö weel wäga otstarbekalt kasutada rahwamajana, mille järgi kohapeal, intensiiwse seltskonnatöö tõttu, on tungiw tarwidus.

Ehk küll koolitöö uutes ruumides juba sügisest saadik aset leidis, käis ehitustöö õpetajate eluruumides kuni siiaajani.

Ehitusülewaate kandis ette wallasekretär Treiman, mille järele on senini ehituse peale wälja antud 7006 krooni 81 senti, missugusest summast saadud 2000 kr. laenuna Haridus- ja Sotsiaalministeeriumilt ja 2350 krooni kohalikelt talupidajailt.

Ka selgus omawalitsuse esindaja ettekandest, et ehituse küsimuse üle on wallawolikogus enne selle lõpulikku lahendust kõwasti „piike murtud" — nimelt on see küsimus, mis algatatud kohalikelt wolinikelt juba 1928. a., terwelt 11 korda wallawolikogu päewakorras seisnud.

Õnnistamistalitus algas awasõnaga koolijuhatajalt A. Mooserilt, millele järgnes waimulik talitus praost A. Hossmannilt. Õnnistamistalitust kaunistasid muusikaliste ettekannetega ÜENÜ Pajusti osakonna segakoor, Winni-Pajusti Noorteühingu meeskoor ja kooli lastekoor.

Telegraafi teel olid terwitanud haridus-sotsiaalminister H. Kukke ja koolimaja ehitaja insener Lõwi. Suusõnalisi terwitusi ütles Wiru maawalitsuse haridusosakonna juhataja Rosenberg, ühtlasi üle andes maawalitsuse poolt ümbriku wäiksema rahasummaga kooli hoolekogule õppeabinõude muretsemiseks. Peale selle ütlesid terwitust weel ümberkaudsete koolide ja organisatsioonide esindajad. Peale aktuse lõppu oli kohalikkude perenaiste poolt korraldatud teelaud wallaisadele ja kutsutud külalistele, kus omawahelises westluses peaaegu keskööni lõbusalt aega wiideti. —oo—

Esimene pidu uues Winni-Pajusti koolimajas

Virumaa Teataja, nr. 127, 5 november 1932

Ü. E. N. Ü. Winni-Pajusti osakond korraldab pühapäewal uues Pajusti koolimajas esimese peo, mille kawas kandwamaks osaks J. Leemetsi kolmewaatuslik näidend „Talupoegade president" (President Nuiatust). Näitejuhiks on õp. D. Grünthal, dekoratsioonid kunstn. R. Mooserilt. Teistes osades kohalikud tegelased ja õpetajad. Peo eeskawa on weel mitmekesistatud muusikapaladega, mida tantsuwaheajal kantakse ette. Peo algus kell 7 õhtul.

Küti wallaisade tööpäewalt. Kinnitati 1933.a. maksumäärad ja koolide eelarwed

Virumaa Teataja, nr. 147, 22 detsember 1932

Laupäewal. 17. dets. pidas Küti wallawolikogu oma korralist koosolekut, sest walimisele tulid wallakohtu liikmed 1933. aastaks. Uuteks w.-k. liikmeteks waliti Jak. Põiklik, Aug. Männik, Willem Mägi ja Aleks.Saar.

Ühtlasi oli päewakorras ka walla koolide eelarwete läbiarutamine-kinnitamine ja maksude määramine tööstusettewõtteile. (Teatawasti lähewad maksumäärad kinnitamiseks maksude peawalitsusele, kuna koolide eelarwed kinnitab maawalitsuse haridusosakond, siis wast on wallawalitsustel wõimalik koostada järgmise majandusaasta eelarwe täpne kulude ja tulude osa).

Koolide eelarweist kärbiti kõiki peale Winni-Pajusti algkooli eelarwe, sest wiimane oli niigi koostatud wõimalikult wäikesena. Suuremate kärpimiste osalisteks said Kulina ja W.-Jaagupi algkoolid. missuguste eelarwed esitati suurematena weel läinudaastastest. Kõigi nende kärpimiste tõttu kawatseb wald kulutada haridusalal 1933. a. ümmarguselt kr. 3500.

Uudiseid Winni-Pajustist

Virumaa Teataja, nr. 20, 15 veebruar 1939




„Löbus talupoeg" lawale. 19. weebruaril s. a. tuleb W.-Pajusti koolimajas ÜENÜ Winni-Pajusti osakonna poolt korraldatawal peol lawastamisele Leo Falli operett "Lõbus talupoeg". Tüki kannab ette Kulina näitetrupp õp. Kuriksi juhtimisel.

Wabariigi aastapäewa pühitsetakse Winni-Pajustis ÜENÜ Winni-Pajusti osakonna noorkotkaste ja kodutütarde rühmade, maanoorteringi ja kohaliku algkooli poolt ühiselt korraldatava suurema kontsertaktusega, kusjuures tähistatakse ka presidendi 65-a. sünnipäewa.

Enesearendamise õpiring asus tööle. Wastawa ÜENÜ Winni-Pajusti osakonna üldkoosoleku poolt walitud toimkonna alaatusel alustas tegewust enesearendamise õppering. Õpperingi awakoosolek veeti pühapäewal, 12. skp.

Külskäigu-pidu Kuiwajõel korraldas ÜENU Winni-Pajusti osakond, kus lawastati H. Voulijõe "Justiina", mis wõeti täie saali poolt haruldaselt südamlikult wastu.

Spordipäev Vinni-Pajustis 10. juulil 1938

Virumaa Teataja, nr. 80, 13 juuli 1938

ÜENÜ Winni-Pajusti osakonna spordiharu korraldas pühapäeval, 10. juulil Winni-Pajusti kooli aias suurema spordipäewa. Wõistlejaid oli kogunenud isegi kaugemal asuwaist spordiseltsidest ja vaatamata halwale platsile sooritati mõnigi nimetamisewäärt tagajärg.

100 m.: 1. Uku Tõkke (Kiwiõli spordikl) — 12,9, 2. Lembit Rondik, 3. Rein Treinbuk lmõlemad Isamaaliidu Rägawere. os. Wordi ring). 1000 m.: 1. Alfred Wall (ÜENÜ P. os. ) — 2.47, 2, Hugo Kunst (ÜENÜ Kulina os.), 3) Ewald Wiln (ÜENÜ P. os.). Kuul: 1. Lembit Rondik — 14,83. 2. Roman Uustalu (Rägawere) — 13,90, 3. Uku Tõkke — 13,15. Ketas: 1. Lembit Rondik — 42,38, 2. Roman Uustalu — 41,05, 3. Uku Tõkke — 39,00. Oda: 1. Johannes Lindenau (Sõmeru) - 45,51, 2. Uku Tõkke — 38,28, 3. Rein Kirbson (Rägawere). Kaugus: 1. Uku Tõkke — 5,70, 2. Rein Kirbson — 3,66, 3. Rich. Treinbuk — 5,41. Kõrgus: 1. Lembit Rondik — 1.68, 2. August Lehowa (Rägawere) — 1,48, 3. Karl Kereme (Rägawere) — 1.48. Võrkpallis wõistlesid ÜENÜ Winni-Pajusti ja Kulina osakondade ja Isamaaliidu Rägawere os. sopordiringi meeskonnad. Esimese koha saawutasid rägawerelased,. 2 ÜENÜ W.-P. os. ja 3. ÜENÜ Kulina os.

Wõistlewatest organisatsioonidest saawutas 1. koha Isamaaliidu Rägawere os. spordiring — 23. punktiga, 2. Kiwiõli spordiklubi — Il) p., 3. ÜENÜ Winni-Pajusti os. — 6 punktiga.

Kuulutusi Virumaa Teatajas 1925 - 1940: