Viru-Jaagupi langenud sõdurite mälestussammas

Eduard Ahas. VABADUSSÕJA KANGELASTE MÄLESTUSSAMBAD 1928. a.

Viru-Jaagupi langenud vabadussõjalaste mälestussammas

Vabadussõjas langenute mälestussamba mõtte algatajaks ja tegelikuks organiseerijaks oli Viru-Jaagupis kohaliku kiriku nõukogu, Hr. Eduard Kello ja õpetaja Hoffmann'iga eesotsas teiste seltskonna esindajate kaastegevusel. Juba 1920. a. hakati mälestussamba heaks rahalisi annetusi koguma. Mälestussamba valmistas tellimise peale J. Johannsoni kivitööstus Tartus lihtsast kodumaa raudkivist. Mälestussammas on 3,66 m kõrge ja maksis 200000 marka. Sammas toodi Tartust Rakverre raudteel ja sealt 16 km Viru-Jaagupisse veoautoga, ning püstitati Viru-Jaagupi surnuaiale (1 km Viru-Jaagupi kirikust). Töö kestis 6 kuud 6 inimesega.

Avamist pühitseti pidulikult hulga rahva osavõtul 24. juunil 1923.a. Valitsuse esindaja juuresolekul avas samba kohaliku kiriku nõukogu esimees Eduard Kello. Avamis-pidustusel annetati pärgi Sõjaministeeriumi, Siseministeeriumi, Viru Maavalitsuse, Rakvere Linnavalitsuse, naaberkihelkondade, kohalikkude seltside ja teiste poolt.

Mälestusmärk kujutab astmelisel alusel asuvat obeliski. Obeliski ülemine ots on katuse moodi raiutud ja eeskülje kelbas on kujutatud reljeefis rist - ristiusu sümbol. Selle all tekst kullaga kivisse tärgitud : "Jakobi kogudus oma langenud sõduritele". Teksti all: vabadusrist, pärg ja kaks ristamisi asetatud mõõka - kullaga kivisse tärgitud. Nende all: "Eesti Vabadussõja ohvrid" (järgneb 24 nime). Kõige all eesküljel: "Punastest tapetud" (järgneb 10 nime).

Obeliski tagumisel küljel tekst : "Ma olen võidu saanud ja jõudnud rahule!" Allpool järgneb : "Maailma sõja ohvrid" (86 nime). Viimased nimed on jaotatud tagumisele kui ka kahele kõrvalküljele. All tagumisel küljel: "Sõja tagajärjel surnud kaitseliitl. August Tinamaa".

1926. a. ehitati mälestussamba ümber raudaed, nii et koguhind ulatub 232000 margani.

Samba hooldamine on kirikukogu käes.

Uuel ärkamisajal tekkis mõte mälestussammas taastada. 16. veebruaril 1989. a. moodustus Vinni külanõukogu juurde mälestussamba taastamise toimkond. Samba taastamiseks lubasid rahalist ja materiaalset abi kihelkonna majandid. Rahva hulgas läbiviidud korjandusest laekus 8100 rubla.

Suursponsor ja tööde tegelik korraldaja oli aga Vilde kolhoos. Taastamise hingeks oli Lembit Hiiemäe – ainus, kes aastal 1940 samba peitmises osalenud meestest veel elus oli.

1989. a suvel taastati ühiskondlikus korras mälestussamba vundament ja kaevamisel leitud vana samba osad paigaldati kabeli juurde.

Jüri Tisler, üks monumendi taastajatest, meenutas, kuidas 1989. aasta kevadel kaevati vana samba tükid välja.

Kaevama asuti muruplatsilt, kus vabadussammas oli algselt asunud ja kohe leiti samba keskmine, nimedega osa, millel oli puudu vaid väike nurgakene. See oli kõigest kümmekonna sentimeetri sügavusel, sisuliselt otse rohukamara all.

Lõhkamisel 1945. a oli laeng pandud alusvundamendi alla, lõhatud tükke kõiki minema ei veetud vaid kaeti mullaga. Väljakaevamisel samba tipuosa ja marmorist sokliosa tükke ei leitud. Väidetavalt keegi oli leidnud ühe tüki surnuaia kiviaiast.

Kunagise samba tükke ei olnud paraku võimalik enam kasutada. Nendest laoti kabeli kõrvale väike mälestusmärk (nn monument monumendile), mis aitab meenutada nõukogude võimu kuritegusid, üks tükk on aga müüritud Viru-Jaagupi kirikuaias asuva küüditatute mälestusmärgi alusesse.

Samba vundament taastati ühiskondlikus korras. 16. juulil 1989 paigaldati uue samba nurgakivi, millesse müüriti kapsel samba ajalooga, fotoga ja rahvuslipuga.

Kiviraidur Mati Listra valmistas uue samba kavandi, samba mõõdud arvestati vanade fotode järgi.

Suveks 1990 valmis sammas endisel kujul ja püstitati endises asukohas.

Tööde maksumus oli 25 000 rubla.

“Rubla langes sel ajal juba päris kiiresti ja Mati Listra sai oma töö eest Vilde kolhoosilt auto, sest rahaga polnud suurt midagi peale hakata,” meenutas Jüri Tisler.

Mälestussammas taasavati 24. juunil 1990, avasõnad ütles Lembit Hiiemäe, kõnelesid veel kirjanik Kalju Saaber, külanõukogu aseesimees Leo Sarnet, Vilde kolhoosi esimees Arvi Toome, Viru-Jaagupi kooliõpetaja Aliise Vaasma ning Ain Juhkami mälestussamba toimkonnast.

Vaata ka Eesti monumentide e-kataloogi SIIT