Embedded Files
Arhitekt Ilmar Bork (24.6.1927 Tallinn – 11.1.2008 Tallinn) 1945. a lõpetas Tallinna 2. keskkooli ja 1952. aastal Tallina Polütehnilise Instituudi.
Oli Nõukogude Liidus tipptasemel purjetaja ja jääpurjetaja. Purjetama hakkas 1947 Kalevi Jahtklubis. Tuli 1947 L3 klassis koos Ernst Kuzmanovi ja Eli Kaldmaga Nõukogude Liidu meistriks. Oli 1949–50 ka jääpurjetamises koos Rein Kumariga 12 m2 vabaklassis NL-i meister, 1948 jääpurjetamises monotüüp XV klassis koos Ernst Kuzmanoviga ning 1953 purjetamises 5,5R klassis Rein Kumari ja Leo Purrega NL-i meistrivõistluste pronks.
Oli Narva linna peaarhitekt 1953 – 1962, juhatas Narva linna taastamistöid pärast II Maailmasõda.
Alates 1962. aastast oli E. Vilde nim. Kolhoosi ja seejärel Vinni Näidissovhoostehnikumi peaarhitekt. 1973–80 oli Vinni Näidissovhoostehnikumi spordiklubi esimees.
Tema panus Pajusti ja Vinni arengusse on tähelepanuväärne.
Abikaasa Riita Bork töötas alates 1964. aastast kuni Vilde kolhoosi likvideerimiseni juhatuse sekretärina.
Ed Vilde nim kolhoosi keskuse, Pajusti makett, projekti autor Ilmar Bork 1964
Ilmar Borgi projekti alusel rajati Pajusti tammikusse eksperimentaalelamute kompleks.
Esialgu ehitati kolm maja ja aastaid hiljem veel kaks.
Projekt oli tol ajal väga uuenduslik, esimesse rajatud majja sai ka arhitekt kodu. Borki perealbumist pärit fotodel on arhitekt koos abikaasa Riitaga.
Ilmar Bork oli ka üks 1960. a valminud E. Vilde nim. kolhoosi KONTOR-KLUBI projekteerijatest. Hoone ehitajad mäletavad, et ta käis objektil jälgimas tööde käiku. Oli mõnus rahvamees, viskas nalja kõigiga.
Imar Bork kavandas koos skulptor August Vommiga Eduard Vilde monumendi, monument avati Pajustis 1965. a.
Fotol vasakul majandi esimees August Lepasaar ja paremal Ilmar Bork
Ilmar (paremalt teine) järjekordseid külalisi vastu võtmas, külaliste hulgas Arnold Green (vasakul)
Ed Vilde kirjanduspreemia žürii esimene kirjanduspreemia üle arutlev koosolek toimus 20. jaanuaril 1965. Otsustajatena olid laua taga Ilmar Bork, Heinrich Nurkse, Lidia Kondel, Erni Hiir, Jüri Veskimägi, Villem Gross ja komisjoni esimees August Lepasaar.
Foto tehtud Helsingis: vasakult Ilmar Bork, ?, Hardi Tiidus, Rita Bork
Kolleeg Vinni Näidisovhoostehnikumi päevilt on meenutanud:
Kohaliku kultuurkihi peategelaseks oli majandi arhitekt Ilmar Bork, kes varem töötas aastaid Narva peaarhitektina. Tema oli kõikide külaliste näidisagitaator-oraator. Oskas hästi vene keelt, nalja viskas ka tõsiste teemade üle. Kodumaja polnud kaugel, (pärast rasket poolööd) majandi keskuses, peadirektori kõrval.
Vinni võimla, esifassaadi vaade. Arhitektid Ilmar Bork, Karl Aarmann, EAM Fk 7769, Eesti Arhitektuurimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2637447
Riita Bork - 25 aastat Vilde kolhoosi juhatuse sekretär
Riita Bork - 25 aastat Vilde kolhoosi juhatuse sekretär
Ed Vilde nim kolhoosi infoleht nr 14, detsember 1989
15. detsembril sai täis 25 aastat päevast, kui RIITA BORK juhatuse sekretäri toolile esimehe kabineti ukse ette istus.
Küsimusele, kust on pärit jõud olla alati heatahtlik ja abivalmis suhtleja inimestega, kellele — oi kui palju nende aastate jooksul — on tulnud seletusi anda, vastas Riita: «Ju see kõik lihtsalt niimoodi ongi, ju siis see, missugune ma olen, kodusest kasvatusest, lastetoast kaasa on saadud.»
Kõik meie kolhoosnikud ja külalised Eestimaa paljudest paikadest ning veel kaugemaltki, kes Riitaga kokku puutunud, teavad, et oma tööd teeb ta ääretu täpsusega. Paris alguses, kui oli väike Vilde, tuli tal teha kõik, mis ühes kantseleis vajalik: masinakirja-ja kaadritöö, isegi sõjaväe-arvestus. Kui juurde tulid Kadila, Võhu ja veel mitmed teised tootmislõigud, kasvas töömaht ning kõike seda ta enam puht füüsiliselt oma õlul kanda ei jõudnud.
Praegu tuleb igal aastal majandisse kuni 1500 kirja, juhendit jm., välja läheb niisama palju. Lisaks neile koosolekute protokollid ja valjavõtted nendest. 25 aastaga on Riita täis kirjutanud 50 suurt kontoriraamatut. Vahetpidamata heliseb telefon, on vaja tellida telefonikõnesid, on vaja vastata helistajatele ja nii mõnigi asi hädalistele ära rääkida: anda seletusi kaugemalt tulnutele ja oma inimestele, selgitada, kuhu ja kelle poole pöörduda ja kas esimees on heas või halvas tujus.
Sekretär on kogu majapidamise keskus. Ta peab teadma kõike, ja kui vaja, peab oskama ka natuke luisata. Ja see ongi sekretäri töö põhimäärus.
Riita ütles veel: «Mul on olnud siin kolm ülemust ja kõik nad on head inimesed olnud. Ehk on seegi üks põhjustest, miks ma nii kaua siin istunud olen.»
Nii see tõesti on ja küllap peab inimene ise olema oskaja, oma suhtlemist ja tööd selliselt tegema, et kõik temaga head on. Riita oskab seda.
Hilma TOOMINGAS
Page updated
Google Sites
Report abuse