Meriküla
MERIKÜLA
Endel Molotoki raamatust "E. Vilde nim. kolhoosi territooriumil olevad külad ja sealsed endised talud" Koostatud 1984
Keerates Rakvere Väike-Maarja maanteelt Meriküla külavahe teele, jääb meist vasakule kõrgem maa-ala, vasemale aga madal, kahe tiigi ja kunagise kooguga kaevuga heinamaa tükk. Kogu see madal maa-ala Veadla külani välja olevat vanasti sageli suurte vihmade ja lume sulamise ajal olnud üle ujutatud. Ka on allikaid siin rohkesti, mistõttu tiikide ja kaevuvesi olnud väga puhas ja hea maitsega. Esimene tiik oli mõisa lambapesu tiigiks, asus ju mõisa lambalaut otse üle tee.
Tegelikult polnud Meriküla omaette mõis, vaid oli Küti karjamõisaks.
Esmakordselt nimetatakse Meriküla mõisat 1527. aastal algul Koeravere, kuid juba 1539. aastal Meriküla nimega. Mõisa suuruseks oli algselt 8 adramaad, 17. saj. lõpuks oli mõisal maad veel vaid 3 adramaad.
Suure maantee ääres, kohe Meriküla külavahetee algul vasakut kätt oli valitsejamaja (osa varemeid on veel näha). Siin kahekorruselises kivimajas elasid ka Kristjan ja Paul Raud, kellele olevat eriti meeldinud see sigin-sagin ja alatised liikumised sealsamas üle tee asunud kõrtsi juures.
"Seal alles oli kära ja pilli ning laululällutamist, hobuseid, inimesi ja sagivat elu," on meenutanud kunstnikud. Siira tänutundega rääkisid nad ka mõisa karjasest Sarve-Kristjanist, kes oskas suurepäraselt sikusarve puhuda.
Karjamõisa kunagistest hoonetest on säilinud üsna vähe. Alles on veel karja- ja lambalaut (Tiigi ja Eha talu maadel) ning 1884. aastal ehitatud nelja väravaga ladu (praegune noorkarjatall). Töölistemaja ja muude hoonete asukohti tähistavad vaid vundamendi jäänused. Valitsejamaja hävis 20. aastate algul. Mõisa karjatee läks lauda juurest üle Villem Eisma praeguse õueaiamaa karjamaale. Karjatee ääres oli ka mõisa rehi, millest ei ole midagi säilinud. Selle asukoha näitas kätte Villem Eisma. Talupoegade eluasemeteks olid kohad praeguse Kaevumäe koha ümbruses. Alles hiljem hakati mõisamaid talupoegadele müüma. Omaaegsed talud siin ei olnud suured, keskmiselt 20 ha ümber. Oli muidugi ka väiksemaid, kuid eriti suuri talusid siin ei olnud. Oru talus, kus oli neli omaette tuba, elas palju aastaid neli moonakaperet.
Okupatsiooniajal läbiviidud loenduse andmetel oli Merikülas 72 inimest, praegu on neid vaid kahekümne ringis (keskmine vanus ca 70 aastat). Lapsi on külas praegu vaid neli.
Kaevumäe talus on elanud kaheksa põlvkonda Seppasid. Möldri talu mail on olnud kunagi tuuleveski, siit ka kohanimi. Küngast, kus talu asub, nimetatakse Tuuleveski-mäeks ja siin asub kaitsealune kivikalme. Praeguse küla territooriumil on veel teinegi kaitsealune mälestis - maa-alune kalmistu Tiigi talu maadel (vastav märk paistab maanteele).
Merikülas olnud talude paiknevus on antud skeemil nr. 6
20. aprillil 1949. aastal asutasid siinsed talupojad "Üksmeele" kolhoosi, mille esimeheks valiti Arnold Küngas. Kontoriks võeti üks tuba Jaan Haaveli majast (Koidu talu). Ühistatud loomad paigutati Jaan Haaveli talli (küün). Majandis oli siis 15 peret, elanikke 43, nendest töövõimelisi 21. 29. märtsil 1950. aastal ühineti "Majaka" kolhoosiga.
Skeem Endel Molotoki raamatust "E. Vilde nim. kolhoosi territooriumil olevad külad ja sealsed endised talud" Koostatud 1984
Omaaegsetest taludest on tänaseni kasutusel:
Endise mõisa ääremail asusid kolm talu:
KAEVUMÄE talu nr. 35. Selle suuruseks oli 19,49 ha ning talukoha viimaseks omanikuks oli Minna Sepp.
JOOSEPI talu nr. 36. Talu suuruseks oli 20,35 ha ning selle omanikuks oli Magnus Joosepi p. Sepp.
Eelmistest edasi Viru-Jaagupi poole metsa sees on kaks talu:
SUUREKIVI talu nr. 11 Selle omanikuks oli August Kraav.
KASEMETSA talu nr. A-10. Talu suuruseks oli 20,32 ha ja talu kuulus Johannes Ojaveele
Endise mõisa maadest said järgmised talud:
TIIGI talu nr. A-1. Talu nimi tulnud ilmselt sellest, et koht asub mõisa lambapesutiigi kõrval. Talu suurus oli 25,56. See kuulus Arnold Künkale. Siin sündis ja kasvas praegune pedagoog ja näitleja Aksel Küngas.
EHA talu nr - 2. Selle suuruseks oli 19,88 ha. Praegugi elab siin talu endine omanik Villem Eisma.
KOIDU talu nr. 3. Talu oli üks suuremaid külas, see kuulus Gustav Kalale. Maareformi käigus anti talu Jaan Haavlile. Siin oli "Üksmeele" kontor. Praegu elab talus kolhoosipere.
TULEVIKU talu nr. A-3. Talukoha suuruseks oli 23,73 ha ja selle omanikuks Jüri Veskimägi, kes elab praegugi siin.
KÕIGU talu nr. A- 6. Rahvasuus tuntakse seda ka Koigu nime all. See kuulus Johannes Emajõele. Praegu on talus ainsaks elanikuks endise peremehe poeg, ka tema lubas siit üsna varsti minna. Suurus 20 ha.
MÖLDRI talu nr. A-13. See oli kunagi Meriküla veski koht. Hiljem kuulus koht Hella Veskimägile. Praegu elab seal Ants Veskimägi.
KOPLI talu nr. 13 Suuruseks oli 18,0 ha. Hooned on põhiliselt ehitatud 1920. aastal. Viimaseks omanikuks oli Mart Kirsipuu.
Märkus: Kohtade nimed ja suurused on saadud aktidelt, millega anti maa talupoegadele põliseks kasutamiseks. Andmeid on võrreldud praegu elavatelt inimestelt saadud andmetega.
Meriküla koht nr. a – 7 SÖÖDI TALU
Asukoht: Külavaheteelt vasakut kätt kuuseheki taga punase eterniitkatusega hoone. Suurus: 17,90 ha Omanik: Maurer, pärast nime eestistamist Kirsipuu. Hoonestus: Talu hooned on püsti: elamu + kõrvalhoone tugevasti amortiseerunud. Paremas seisukorras on tall, mis ehitatud 1925. aastal. Elamu + kõrvalhoone pärineb 1928. aastast (kõrvalhoone osal on eterniitkatus). Hooneid piirab lõunast ilus kuusehekk, õues on kaev.
Talu juurde viib tee
Meriküla koht nr. a – 5 KÜNKA TALU
Asukoht: Külavaheteest paremat kätt Jüri Veskimäe talust järgmine. Suurus: 20,0 ha Omanik: Jaagup Rüütel. Hoonestus: Talu on hiljuti tühjaks jäetud. Eelmisel suvel olevat seal elanud kolhoosi ehitustöölised. Hooned on kõik alles: elumaja (1930), laut, ait ja küün (1925). Paremas seisukorras on elamu. Kõrvalhoonetest on saanud uue katuse küün. Laut ja ait on aga väga armetus olukorras foto m.29) Tundub, et ka elamu võib hakata varsti käest minema: akendel pole enam klaase ees, igaüks võib minna ja teha seal, mida tahab.
Meriküla koht nr. 9 VÄLJAOTSA TALU
Asukoht: Külavaheteest vasakul, üsna lähedal Koera- vere tallile. Suurus: 21 ha Omanik: Heinrich Järv. Hoonestus: Siin olid elamu(1928), laut (1930), ladu (1935) ja küün(1936). Säilinud pole midagi.
Meriküla koht nr. 8 KIVISTIKU TALU
Asukoht: Külavaheteest vasakul enne Söödi talu. Asukoha leiame kätte suure kase järgi, mis kasvab risuhunniku kõrval. Suurus: 17,81 ha Omanik: Johannes Hübner. Hoonestus: Talul olid elamu, laut, küün ja sepikoda, mis kõik ehitatud käesoleva sajandi 20ndatel aastatel. Säilinud pole midagi. Isegi tee endise talu juurde on üles küntud.
Meriküla koht nr. a-12 ORU TALU
Asukoht: Asus Kabelimäest veidi kirde suunas. Suurus: 22,14 ha Omanik: Voldemar Tiitus, hiljem Jaan Tiitus. Hoonestus: Talukohal olid elamu, laut ja küün(kõik puidust). Säilinud pole neist midagi. Elamu pidi olema väga vana, sest seda kasutati varem moonakate majana, kus oli neli tuba, igal toal oma kelder. Elas siin neli moonakaperet.
Meriküla koht.nr. 37 TÕLLASSEPA TALU
Asukoht: Asub samal künkal, kus on praegu Villem Sepa kodu. Siin oli kunagi kolm talu, nende asupaika nimetati Kaevumäeks (võib-olla selle pärast, et siin oli neli kaevu). Üks neist (asub endisest elamust lõunas) ajab veel praegugi kevaditi ja sügiseti vett üle rakete välja. Suurus: 21,6 ha Omanik: Kullik. Hoonestus: On säilinud põllukividest ehitatud tall (1915), mida majand kasutab laona. Järel on ka kelder, elamust koos rehealusega (1890) on näha vaid ahju koht ja vundamendikivid. Tee talu juurde olemas.