Vinni-Pajusti kool
Kooliharidust hakati Pajustis andma 1874. aastal. Koolimaja algset asukohta pole teada. 1884. aastal ehitati Pajustisse uus koolimaja, kus hakkasid käima ka Vinni külakooli lapsed.
Eesti vabariigi algusaastatel oli Vinni-Pajusti algkoolis kaks klassi. Aastatel 1924–1929 töötas kool neljaklassilisena, järgmisel aastal tuli juurde ka viies klass. 1931. aastal kehtestati aga kuueklassiline koolikohustus.
28. juuli 1932. aasta Wirulane kirjutas: “Läinud aastal tegid Küti vallaisad otsuseks – soetada Vinni-Pajusti algkoolile lahedamaid ruume seniste ümber- ja osalise juurdeehituse teel.”
Rahalistest raskustest hoolimata oligi koolimaja juurdeehitus juba 1932. aasta sügisel valmis.
Nii lahendati ka kohalike noorte seltskondliku elu arendamise probleemid.
1932. aastal asus kooli juhtima Arnold Moosaar. Tähtis koht tema pedagoogilises töös oli kodutütarde ja noorkotkaste organisatsioonile toetumine.
Koolimaja avaramad ruumid lõid soodsa pinnase 1932. aasta sügisel Vinni (Vana-Vinni ) ja Pajusti isetegevuslastele.
Uus koolijuhataja Arnold Moosaar võttis enda kanda orkestri ja laulukoori juhi kohustused. Ta mängis kaasa paljudes näidendites ning aitas korralda kirjandus- ja muid seltskondlikke õhtuid.
Iga aastaga hoogsamaks muutunud seltsielu Pajustis tingis selle, et 1936. aastal loodi ÜENÜ (Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus, Pajustis 1932. aastast) osakonna juurde maanoorte ring. Ringi vanemaks valiti Johannes Linkholm, juhatuse esimeheks Ella Kuusk, sekretäriks Linda Nõgu ja kassapidajaks Ella Mägi.
Nendel aastatel sai hoo sisse näiteselts, kes esines näidenditega E. Lillo “Diogenes koera kuudis”, August Soo “Lepiku tütar”, M. Tarumi “Soovin tutvust” jne.
1939. aastal peeti kaks näitejuhtimise aluste õppimise kursust, mille käigus lavastati esimesel korral Oskar Lutsu “Äripäev” (lavastaja instruktor Karl Meerits Eesti Haridusliidust) ja teisel korral Hella Wuolijoki näidend “Justiina”, mille lavastas instruktor M. Kalbek Eesti Haridusliidust.
Lavale toodi veel Andrus Särevi “Õitsev meri”, Juhan Kunderi “Kroonu onu” jt.
Näidenditega esineti ümbruskonna koolides ja külaplatsidel, Vinni-Pajusti koolimajas ning Vinni mägedel.
1934. aastal oli suur aiapidu, mille naelaks oli näitemäng “Teener toobistes pükstes”.
Aktiivsemateks isetegevuslasteks Pajustis ja Vinnis (Vana-Vinnis) olid Ella Kuusk, Edgar Kuusk, August Room, Ülo ja Lembit Hiiemäe, Mart Tisler, Linda Nõgu, Aino Nõgu (Pähkel) jt. Alati lõid kaasa kooliõpetajad oma peredega.
Pajusti noored olid aktiivsed sportlased.
Spordipisiku süstis noortesse õpetaja Otto Grünthal, heatahtlik ja alati abivalmis noormees, kes oli noortega palliplatsil ja jooksurajal.
Pajusti segakoor, mida juhtis Arnold Moosaar, võttis osa kõikidest Virumaa laulupäevadest.
Üheks pidude lemmikpaigaks oli Pajusti tammik, kuhu hiljem ehitati väike kõlakoda ja tantsupõrand.
Samuti olid populaarsed Vinni mäed, kus esitati jaanipäevadel näidendeid, esinesid Vinni-Pajusti kooli tüdrukud võimlemisetteastetega ja mängis orkester.
Pajusti noored olid ka kirjandushuvilised. Aktiivselt korraldati kirjandusõhtuid, vaidlus- ja arutluskoosolekuid, tähistati olulisemaid kirjanduslikke tähtpäevi.
Suure sõnameistri Anton Hansen Tammsaare 60. sünnipäeva tähistasid siinsed kirjandushuvilised suure kirjandusõhtuga 30. jaanuaril 1938. aastal. Oli ettekanne kirjaniku elust ja loomingust, laulis segakoor, näiteseltsi liikmed esitasid katkendeid juubilari loomingust. Õhtu lõppes tantsuga.
Kolmekümnendatel aastatel toimusid kursused Vinni-Pajusti koolimajas, kus oma teadmiste täiendamisel olid agarasti ametis perenaised-peretütred, kes õppisid juhendajate näpunäidete järgi kangakudumist, käsitööd, meditsiinitarkusi. Pandi üles käsitööesemete, hoidiste jne näitusi.
Populaarsed olid kodumajanduskursused, kus lektoriteks olid Mõdriku kooli õpetajad.
Peremeestele olid aga meelepärased need praktilised õppused, kus õpetati puidutööd, mööblivalmistamist ning tutvustati majapidamises uusi vajalikke tööriistu ja masinaid.
Selline oli kultuurielu Vinni (Vana-Vinni) ja Pajusti külas 1930.–1940. aastatel, mil Vinni-Pajusti koolil oli suur tähtsus nii piirkonnas kui ka seltsimajas.
Loo kirjutamisel on kasutatud Endel Molotoki arhiivi materjale.
Autor Kalju Vaga
artikkel "Külakool kannab kultuuripärandit" ilmunud "Virumaa Teatajas" 5.06.2014