Oskar Köster
Minister Köster, 1928, fotograaf vennad Johannes-Georg ja Peeter Parikas EAA.2111.1.8471.1 (AIS)
Oskar Köster (20. detsember 1890 Pöide, Saaremaa – 2. august 1941 Tallinn) oli Eesti poliitik, ühiskonnategelane, Rägavere vallavanem, Viru maanõukogu esimees.
Saaremaa praostkond » EELK Pöide kogudus; EAA.1293; 1700-1939 Sündinute nimekiri; EAA.1293.1.285; 1834-1906
Oskar Köster sündis 20. detsembril (vana kalendri järgi 8. detsembril)1890. a. Saaremaal, Pöidel, kus ta isa Mihkel Köster oli kooliõpetajaks. Alghariduse, sai ta isalt ja seejärel jätkas ta õppimist Saaremaa rüütelkonna poolt ülalpeetavas Kaarma kooliõpetajate seminaris, mille lõpetas 1908. a. Paar aastat hiljem omandas ta kodukooliõpetaja kutse. Töötas kooliõpetajana, sealjuures täiendas oma haridust Peterburis keskkooli ja raamatupidamise kursustel. Lõi kaasa seltsitegevuses mitmel viisil, ka koorijuhina.
Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti ta 1915. a Vene väkke, 1917. a. lõpetas ta Vilno sõjakooli, kus on saanud sõjaväelise hariduse terve rida meie tähtsamaid väejuhte. Seejärel määrati ta teenistusse 139. tagavara jalaväe pataljoni, kus ohvitserina teenis kuni maailmasõja lõpuni.
Vabadussõja algul astus Eesti rahvaväkke ja määrati 28. nov. 1918. a. 5. jalaväe polgu 2. roodu nooremaks ohvitseriks, kuid juba alates 23. jaanuarist 1919. a. sama polgu jalamaakuulajate komando ülemaks. 1920. aasta veebruaris teenis alamleitnandi auastmes 5. Jalaväepolgus. Ülendati leitnandiks, autasustati Vabadusristi II liigi 3. järgu teenetemärgiga, 40 000 margaga ja taluga Põlulas.
Täpsem ülevaade teenistuskäigust ja autasudest vt Eesti Sõjamuuseumi andmebaasist "Eesti ohvitserid 1918 - 1940" http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20981
Kaitseväe teenistusest lahkus ta omal soovil 1. juulil 1920, et tegeliku põllupidajana asuda oma asundustallu Virumaal, Rägavere vallas, Põlula asunduses. Noore energilise põllupidajana asus Köster korraldama oma väheldast umbes 20-tiinulist Köstri-Kahumäe talu, võttes sealjuures agaralt osa ka seltskonnategevusest ja omavalitsuste juhtimise tööst.
Oli Rägavere vallavanem 1921-1922 ja Viru Maavolikogu esimees 1923, seejärel valiti asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate esindajana 1923. a. 2. Riigikogusse.
Olnud II, III, IV ja V Riigikogu liige, I Riigivolikogu liige 69. valimisringkonnast, vastaskandidaat II Riigivolikogu valimistel.
Põllutööminister aastatel 1926–1928 ja 1932, teedeminister aastatel 1928–1929 ja 1933, kaitseminister aastatel 1929–1931. Vaikival ajastul opositsiooni liige.
Vt täpsemalt aeg ja valitsuse koosseisud https://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/ministrid/id/5442
Oskar Köster olnud Põllupidajate Ühispanga nõukogu esimeheks, ühistegelise kinnitusselts " Talu" juhatuse esimeheks ja O/M. Üh. "Lihaeksporti" ning Eesti Piimaühisuste Liidu nõukogude esimeheks nende organisatsioonide asutamisest peale, samuti Eesti Rahvapanga ja Kartuliühistu Liidu nõukogu liige. Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu kauaaegne esimees, Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees, Turbaühisuste Liidu juhatuse esimees, Masinatarvitajate Liidu juhatuse liige, Ühistegeliste ja omavalitsusasutuste ettevõtete tööliste kinnitusühisuse juhatuse liige ja ka esimees, Eesti Ülemaalise Noorsoo ühenduse kultuurnõukogu esimees, Kultuurkapitali nõukogu liige.
Lisaks veel Tallinna Õhuasjanduse Seltsi esimees, Eesti Õhu- ja Gaasikaitse Liidu esimees, Eesti Raskejõustiku Liidu esimees.
Oli 1926. aastal üks ajalehe Maa asutajatest (alates 1930. aastast Maaleht) ja oli selle esimene vastutav toimetaja.
Peale 2. liigi 3. järgu Vabadusristi ja Eesti Vabadussõja medali on talle annetatud Soome "Valge Roosi" ordeni 2. järgu aumärk, Poola "Polonia Restituta" ordeni suurrist ja Eesti „Punase Risti ordeni" 2. järgu suurrist.
Arreteeriti NKVD poolt 22. juulil 1940 Tallinnas. Suri Tallinna keskvanglas südamerabandusse, teistel andmetel hukati.
Vaata ka
Vanadest ajalehtedest:
NB! Oskar Kösteri sünnikuupäev on paljudes väljaannetes märgitud 21. detsember 1890 ja alates 1918. aastast seda ka 21. detsembril tähistati. Eesti biograafilises andmebaasis on kirjas 20. detsember 1890, mis korrektselt arvutatud vana kalendrit teisendades.
14. veebruaril 1918 toimus üleminek vanalt kalendrilt uuele ja tõenäoliselt tehti tollased arvutused lisades sünnikuupäevale 13, jättes arvestamata, et enne 1900. a sündinutel tulnuks lisada 12 päeva.
Fotod Oskar Kösteri perekonna järeltulijatelt toimetas seltsingule Kalju Vaga, digiteeris Heli Teedla 2022.
Järva Teataja, nr. 56, 27 juuli 1926
Põllutöö minister Oskar Köster on sündinud Saaremaal, Laimjalas, kooliõpetaja pojana 1890. aastal. Hariduse saanud Waljala kihelkonnakoolis ja Kaarma kooliõpetajate seminaaris. Hiljem tegi reaalkooli lõpueksami. Wõttis ilmasõjast ohwitserina osa. Wabadussõjas oli 6. jalawäe polgus maakuulajate komando ülemaks. Autasuks sai maal asunduskoha, mida praegu peab. Oli teises riigikogus, on praegu kolmandas riigikogus asunikkude esitajaks. Valitsusesse astub esimest korda.
Uus põllutööminister Oskar Köster
Järva Teataja, nr. 21, 20 veebruar 1932
Oskar Köster sündis 21. detsembril 1890. a. Saaremaal, Pöidel, kus ta isa oli kooliõpetajaks. Alghariduse sai oma isalt. Selle järele jätkas õppimist Kaarma voliõpetajate seminaris, mille lõpetamise järele hakkas õpetajaks, wõttes elawalt osa seltskonnategewusest. Hiljem täiendas oma haridust Petrogradis. Maailmasõja algades mobiliseeriti ta wene wäkke, kus lõpetas 1917. a. Wilno sõjakooli. Vabadussõja algul astus ta eesti rahwawäkke. Wahwuse eest annetas talle wabadusrist, tasuta maa ja rahaline autasu. Kaitsewäest lahkudes asus Virumaale asundustalu pidama. Valiti sealt asunikkude esindajana 2., 3. ja 4. riigikokku. O. Köster on warem juba pikemat aega wabariigi walitsuse tööst osa wõtnud, olles waheldumisi põllutöö-, teede- ja kaitseministeeriumi juhiks.
Oskar Köster riigimehena
Lääne Hääl: maarahva häälekandja nr 15, 20. detsember 1930
Iga riik wajab häid wäejuhte. Ta wajab ka häid riigimehi. Ei saa öelda, et meil sarnased inimesed puuduksid.
Asunikkude, riigirentnikkude ja wäikepõllupidajate poliitiline koondamine nihutas esile O. Kösteri nime.
Wõõrad olid olnud teistele erakondadele asunikkude-wäikepõllupidajate mured ja hädad. Wähe pöörati tähelepanu nende wiletsusele. Üldse oli põllumajandus jäetud waeselapse ossa, suurima agarusega toetati aga tööstust, olles ekslikult arwamisel, nagu oleks tööstus meie riigi majandusele nurgakiwiks.
Et asunikkude-wäikepõllupidajate seisukorra kindlustamiseks reaalseid wõimalusi luua, peeti tarwilikuks asetada põllutööministeeriumi juhtimise etteotsa asunikkude perest tõusnud inimest. Nii asus O. Köster ministrina juhtima põllutööministeeriumi juunikuul 1926. aastal.
Sest ajast peale algas kibe töö asunikkude-wäikepõllupidajate elujärje parandamiseks ja tõstmiseks. Kiirelt wiidi Riigikogus läbi põllutööministeeriumi algatusel rida makswate seaduste muutmisi selleks, et wõimaldada wäikekohtadele ka metsamaast juurelõigete andmist ning asundustalude kreposteerimist. Ka näeme sellest ajast peale suuremat põllumajanduse toetamist ja jõudmist arusaamisele, et meie riigi majanduselu aluseks on põllumajandus.
Raske oli töö sel wastutusrikkal kohal, sest kadedusest juhituna süüdistati, kahtlustati ministrit mitte ainult pahemalt tiiwalt. Waid ka parem tiim langes kõige oma jõuga põhjustamatult O. Kösteri kallale.
Kuid tegutsedes oma parema äratundmise ja südametunnistuse järgi ei löönud minister Köster kõhklema, kurtma, waid põrutas rusikaga lauale lausudes: „No mind te ei murra." Ja ei murdnudki!
Kui palju ministreid pole meil selle lühikese iseseiswuse wältel walitsustest läbi käinud. Nende nimedest saaks pikk rida. Kuigi mitmed walitsused wahetunud, on O. Köster siiski alates 1926. a. lakkamatult ministri kõrgeid kohuseid truult ja ausalt täitnud.
Tulles maarahwa keskelt, on O. Köster hingega nende juure jäänud ja suureks sõbraks saanud asunikkude-wäikepõllupidajate perele, kes oskawad hinnata tema tänuwäärt omaaegset tööd Põllutööministrina.
Kui korra raske töö koorma all tema terwis kõikuma näis lööwat, siis seda suurema rõõmutundega wõib märkida praegust tema üliküllast energiat ja töötahet. Tema 40 aasta sünnipäewal soowin kõikide kaaswõitlejate nimel ausale riigimehele raugemata jõudu jätkata tööd meie riigi ja rahwa heakäekäiguks.
Tallinn, 19. XII. 1930. Alex. Kornell
Lääne Hääl pühendas Oskar Kösteri 40nda sünnipäeva puhul talle rohkelt leheruumi
Oskar Köster 40-aastane.
Lääne Hääl : maarahva häälekandja, nr. 15, 20 detsember 1930
Iseseisvas Eestis tõusnud riigimehe ja rahwajuhi elukäigu keskmise verstaposti juures.
Homme, pühapäewal, 21. skp., pühitseb asunikkude, riigirentnikkude ja wäikepõllupidajate koonduse keskjuhatuse esimees ja praegune kaitseminister Oskar Köster oma 40-a. sünnipäeva. Neid aastakümneid ei ole ju tõesti palju ja sünnipäevaline ise on kahtlemata kõige esimene, kes lausub, et ikka liiaks vara on juba tagasi waadata käidud tee ja tehtud töö peale. Ometi pole see praegusel korral nii. Oskar Kösteri töö ja tegevus on tõesti wäärt, et tema elukäiku jälgida. Et kaaluda selle wabariigi tekkimiseas ning eesti rahwa suveräänsuse uuestisünni esimese aastatetosina kestel tõusnud laiaulatuslise riigimehe ning rahwajuhi wõimeid ja tunnistada tema energiat.
Meie oleme noore riigi kodanikud. Kõik meie juhid ja rahwa elu korraldajad on wõrdlemisi lühikeste riigiwalitsemise kogemustega. Wõime õnnelikud olla, et meie rahvas, kelle riiklik iseseiswus ja tõeline vabadus alles nii wärske, on siiski suutnud anda nii hoogsaid tegelasi. Meie rahwa tõus on erakordne. Ja see erakordsus nõuab tublisid iseloome, kes suudawad töökeerisesse tormata täie jõu ja walwelolekuga ning midagi ära teha ja jääda püsima. Oskar Köster on alati seisnud töö rakenduses.
Oskar Köster sündis 21. detsembril 1890. a. Saaremaal, Pöidel, kus ta isa Mihkel K. oli kooliõpetajaks. Alghariduse, sai ta isalt ja selle järele jätkas ta õppimist Saaremaa rüütelkonna poolt ülewalpeetawas Kaarma kooliõpetajate seminaris, mille lõpetas 1908. a. Paar aastat hiljem omandas ta kodukooliõpetaja kutse. Hakkas kooliõpetajaks, sealjuures wõimalust mööda täiendades oma haridust ja kaasa lüües seltsitegelasena ja koorijuhinagi. Peterburis käis ta keskkooli ja raamatupidamise kursustel. Maailmasõja ajal mobiliseriti K. Wene wäkke alates 1915. a., 1917. a. lõpetas ta Wilno sõjakooli, kus on saanud sõjaväelise hariduse terwe rida meie tähtsamaid wäejuhte, ja määrati teenistusse 139. tagawara jalaväe pataljoni, kus ohwitserina teenis kuni maailmasõja lõpuni. Wabadussõja algul astus Eesti rahwawäkke ja määrati 28. now. 1918. a. 5. jalawäe polgu 2. roodu nooremaks ohvitseriks, kuid juba alates 23. jaanuarist 1919. a. määrati sama polgu jalamaakuulajate komando ülemaks. Teenis sel kohal kuni wabadussöja löpuni, võttes osa paljudest lahingutest ja juhtides paljusid tagajärjekaid luurekäike ja kokkupõrkeid vaenlasega.
Erilise vahvuse eest annetati Wabariigi Valitsuse poolt K.-le Vabadusrist, tasuta maa ja rahaline autasu. Kaitseväe teenistusest lahkus ta omal soovil 1. juulil 1920. et tegeliku põllupidajana asuda oma asundustallu Virumaal, Rägavere vallas, Põlula asunduses. Samas vallas olid asunud ka tema kadunud vanemad alates 1908. a., elades mõisa kandikohal. Noore energilise põllupidajana asus K. Korraldama oma väheldast umbes 20-tiinulist „Köstri-Kahumäe" talu, võttes sealjuures agaralt osa ka seltskonnategevusest ja omavalitsuste juhtimise tööst. Oli Rägavere vallavanemaks, Viru maanõukogu esimeheks ning kauaaegseks liikmeks. Rahwaesindusse valiti asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate esindajana 1923. a. 2. Riigikogusse, mille juhatuses oli abisekretäriks. Ka 3. ja 4. Riigikogu liige. Asunikkude, riigirentnikkude ja wäikepõllu pidajate koonduse keskkomitee ja keskjuhatuse esimeheks on O. Köster juba algusest saadik. Ka on ta mitmel korral olnud asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse Riigikogu rühma esimeheks.
1926. a. 21. juulil kutsuti O. Köster Wabariigi Walitsuse liikmeks põllutööministri kohale. Sest saadik on O. Köster vahetpidamatult 4 ja pool aastat olnud vabariigi ministriks, algul kaua aega juhtides põllutööministeeriumi, siis 4. detsembrist 1928. a. kuni 10. juulini 1929. a. teedeministeeriumi ja alates 10. juulist 1929. a. kuni tänini kaitseministeeriumi.
Sama püsiv ja laialdane, kui on K. töö poliitilise tegelasena ja riigijuhina, on ka tema tegevus seltskonnas ühistegelasena ja seltsi majandus- ning haridustegelasena. Ta on Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu kauaaegne esimees, Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees, Turbaühisuste Liidu juhatuse esimees, Masinatarwitajate Liidu juhatusliige, ühistegeliste ja omavalitsusasutuste ettevõtete tööliste kinnitusühisuse juhatusliige ja omaaegne esimees, Eesti Ülemaalise Noorsoo Ühenduse kultuurnõukogu esimees algusest saadik. Kultuurkapitali nõukogu liige jne. Peale selle on ta olnud terve rea ühistegeliste kindlustusseltside ja rahaasutuste (sellest teisal) juhatus- või nõukogu liige, kuid Wabariigi Walitsuse liikmena neilt kohtadelt tagasi astunud.
Juba aastaid tegev ka ajakirjanduse alal. Wõttis 1926. a. osa meie lehe asutamiselt „Maa" nime all ja oli selle esimeseks pea ja vastutavaks toimetajaks. Tema sulg on töötanud eeskujuks teistele. Peale 2. liigi 3. järgu Vabadusristi ja Eesti Wabadussõja medali on talle annetatud Soome "Walge Roosi" ordeni 2. järgu aumärgid, Poola "Polonia Restituta" ordeni suurrist ja Eesti „Punase Risti ordeni" 2. järgu suurrist.
Isikuna on O. Köster alati tasakaalukas, asjalik ning otsekohene. Terve loogikaga ja raudse energiaga asub ta kõige kallale, mis tuleb teha ja wäärt on mehe tööd. See kõik on põhjustanud ta möödunud neljakümne nii viljakat tegevust. Maailmasõja raskused, Vabadussõja võitlused ja wabariigi loomisaastakümne raske ning pingutaw töö on küll jäljed jätnud ta terwisse - (tihti teeb piinav reuma muret ja waeva) - kuid tahtejõudu, energiat, vaimustust ja hoolt tuleb Kösteril nagu järjest juuregi. Õnne ja edu ka kaugele, kaugele teisele poole 40-ndat verstaposti? E.J.D.
Põllutööministeerium Oskar Kösteri juhtimisel
Lääne Hääl : maarahva häälekandja, nr. 15, 20 detsember 1930
Riigikogu otsusega 23. juulil 1926 a. ametisse seatud Vabariigi Valitsusse kutsuti O. Köster põllutööministri kohale. Tolleaegne Wabariigi Walitsus püsis kuni 1927 a. weebruarini.
5. märtsil 1927. a. ametisse seatud wabariigi walitsuses kutsuti O. Köster teistkordselt põllutööministri kohale ja püsis sel kohal kuni 5. detsembrini 1928. a. Kahe ja poole aastase põllutööministriks oleku järele asus tema siis teedeministeeriumi juhtimisele.
Olgugi, et O. Köster juba pikemat aega oli parlamendis juhtinud asunikkude, riigirentnikkude ja wäikepõllupidajate erakonda, asus ta wastutusrikkamate riikliste ülesannete juure esimest korda ja tuli põllutööministriks niiütelda "uue inimesena" ja otse rahwa seast. Mitmekümne tuhandeline asunikkude-wäikepõllupidajate pere, kelle organiseerimist oma õlgadel O. Köster aastaid oli kannud, nägi healmeelel, et nende saatust ja tulewiku majanduslist kindlustamist oma inimene põllutööministrina edasiarendada wõis. Kuigi O. Kösteril põllutööministriks tulekul südamel olid eriti asunikkude hädad ja mured, ilmutas ta omal kohal ka riigimehelikku wastutustunnet, mis avaldas end püüdes ja tahtmises, kogu jõuga kaasa töötada ja edasi wiia tervet Eesti põllumajandust. Esimeses päewakäsus põllutööministeeriumile kirjutab Köster: .."Raske ja wastutusrikka ülesande täitmisele asudes loodan ministeeriumi ametnikkude tüseda ja heatahtliku kaastöö peale põllumajanduse kultuuri tõstmises - meie Eesti alusmüüri kõwendamisel...«
O. Köster tuli rahwa seast. Temal endal oli asjaajamisi ametiasutustega. Ta nägi ise neid raskusi ja tundis tolleaegset ametnikkude meelewalda. Seepärast kirjutab põllutööminister O. Köster oma esimeses päewakäsus: .. "jään lootma ametnikkudelt wastutustundelist otsustamiswõimet, kiirust, korda ja lihtsust asjaajamises ja wastutulelikkust rahwale..."
Need olid julged sõnad. O. Köster ütles lihtsalt näkku, mis ta mõtles, ilma et ta selle juures kellegile oleks tahtnud olla vaenulik, kanda wana wiha. Wastuoksa - Köster ergutas loide iseloome, sugereeris ametnikkudele tahtewõimu ja oskas wääriliselt ja kadedustundeta hinnata ametniku tööd.
Tungides põllutööministeeriumi asjaajamisesse, asus O. Köster ajawiitmata juba algatud ja algatawate hädalisemate reformide teostamisele ja läbiwiimisele. Nendest oleks esijoones nimetatawad riigimaade planeerimise tööde asjaajamise pühendamine awalikkusele ja riigirentide kulla alusele ülewiimine. Sellega seati asunikkude riigirent ühtlasele sa õiglasele alusele.
Sellele esialgsele järgneb rida uusi kawasid, mida sihikindlalt wiiakse ellu maafondi suurendamise ja asunikkude kohtade elujõuliseks muutmise alal. Senine kord ei wõimaldanud juurelõigete põliseks pidamiseks andmist, waid nägi ette kasutamist ajutiselt. Selleks tuli wõtta rewideerimisele wastawaid seadusi ja määrusi, üleliigseid ametnikkude palgamaid jne. Eriotstarbe iseloomu äralangemisel wõi mittetäitmisel anti neid maid tegelikkudele põlluharijatele. Samuti tuli maauuenduse alal tarwitamisele wõtta metsamaid, silmas pidades selle juures põllumajanduslisi ja metsamajanduslisi nõudeid. Wastawa kawa esitas põllutööminister O. Köster walitsusele. Selle kohta kirjutas tolleaegne "Kaja" 7. now. nr. 259: "Meie oleme seda, mida põllutööministeerium nüüd teostada kawatseb, nõudnud. Sellepärast wõib seda kawatsust pooldada ja terwitada."
Üheks suurimaks mureks O. Kösteril oli asundustalude hoonestamine, ehituslaenude korraldamine ja talude omanduseks andmine senistele pidajatele. Selleks esitati uus seadus walitsusele ja Riigikogule, mis pidi hõlbustama asundustalude müüki. Wastawa seaduse esitamisel seadis O. Köster üles järgimised motiiwid:
"Riigimaade põliseks tarwitamiseks ja omanduseks andmise seadus pidi andma maasaajatele kiiremaid ja elunõuetele kohaseid wõimalusi üleminna kindla ja kõikumata maakasutamise alusele. Olen aga nüüd weendumusele tulnud, et käesolewa seaduse elluwiimisel omanduseks andmine ei wasta nõuetele ja see seotud on üleliigsete ja kurnawate wormitäitmistega, mille tõttu selle seaduse teostamine aastakümnete peale ähwardab wenida ja riigilt üleliiga suuri kulusid nõuab."
Arwati wälja, et sel ajal nõuetaw kruntide uuesti ülesmöõtmine juba maksma läheb üle 400 miljoni. Sellest saadi aga üle. Uue esitatawa seadusega kindlustati asunikkudeel ka wastuwõetaw maahind ja pandi selleks maksma wastawad alused.
Sellekohaste tulemustena wõis põllutööminister O. Köster 23. oktoobril 1927. a. pidulikul aktusel põllutööministeeriumi ruumides Wismari tän. esimestele asunikkudele kätte anda esimesed kinnistusaktid.
Esimesed kinnistusaktid said siis kätte Virumaalt - Eduard Botmann, Johan Adamson, Johannes Fäelmann, Karl Freital, Jakob Kuusk, Karl Saks, Juhan Sikk, Jaan Kangur, Aleksander Klemets, Johan Broment, Woldemar Annus, Pärtel Piik, Voldemar Tarto, Rudolf Salmus, Jaan Annus ja Johannes Anton. Järwamaalt - Jaan Saar, Ernst Kaar, Mihkel Männik ja Karl Erma. Tartumaalt - Hans Silbermann, Jaak Järw ja Richard Sütt. Viljandimaalt - Georg ..., Johan Tavur, Hugo Tikkar, Anton Saksa, Andres Nibo, Hans Rõõm. Johann Allik, Herman Seemann, Hans Leesmcnt ja kindral Soots. Harjumaalt - Hendrik Wahtramäe, Rudolf Kurris, Emil Heimberk, Robert Awel ja Emma Park. Läänemaalt - Johannes Gollert ja Mart Unt.
Suure ja raske maakorraldusetöö kõrwal pühendati erilist tähelepanu põllumajanduse tasuwuse korraldamisele ja maa wäärtuse tõstmisele.
Selleks asuti ettwalmistama vastawaid põllum. eriteadlasi igal alal ja samuti korraldama ja kindlustama põllumajanduse eksporti ja wälisturgusid meie oma saaduste kvaliteedi tõstmise näol.
Põllumajanduse tasuwuse küsimus on ala, mitte taotlemiseks põllutööministeerium praegu oma peajõudu kulutab ja selles sihis end ka tarwilikust seaduseandlusest juhtida laseb. Maaküsimus awaldab end peamiselt olemasolewate majapidamiste täiendamises ta uute koloniseerimisewõimaluste loomisel. Et see normaalsetes tingimustes areneda wõiks, selleks tehtakse eeltöid ja ettewalmistusi laiemas ulatuses riikliku maa- ja sooparandusega ning ühtlasi ka seaduslikult elluwiidud soodustustega uudismaadele asumiseks. Et koloniseerimise tulemused tagajärgi annaks ning olemasolewate nii wanade kui ka uute majapidamiste tasuwust kindlustada, selleks wajavad põllumajanduslised erialad põllutööministri arwates praegu suurimat tähelepanu kui kunagi varem. Põllumajanduse nõuande korraldamine (praegu tegutsew talumajanduse nõuande büroo) kui ka üksikute erialade juhtimine laialiste teadmistega ja kogemustega ettewalmistatud eriteadlaste näol ja samuti põllumajandusliste küsimuste propageerimine üldse on seega aktuaalselt päewakorral.
Need olid tolleaegsed põhimõtted, mille kallal O. Köster põllutööministrina juuris ja puuris. Tulemused ei lasknud end oodata. Tarwis oli luua ja rajada kindlat alusmüüri, millele ehitati uut talu ja Eesti põllumajandust. D.
O.Köster ühistegelasena
Lääne Hääl : maarahva häälekandja, nr. 15, 20 detsember 1930
Pühapäeval, 21. skp., pühitseb kaitseminister Oskar Köster oma 40. a. sünnipäewa. Riigi- ja seltskonnategelasele on see pügalate arw tavaliselt wäga wähene, kuid O. Köster on oma 40. sünnipäewaks jõudnud hulkade aastate jooksul osa wõtta meie rahva ja riigi juhtimisest, olles järjekorras rea ministeeriumide eesotsas, samuti olles pikemat aega paljudes ühistegelistes ja seltskondlikes organisatsioonides juhtival kohal, ning üldse silmapaistvalt kaasa töötades meie ühiskondlises elus. See asjaolu põhjustab O. Kösteri tegewuse äramärkimist tema 40. hällipäewal.
Siinkohal tahaksin mainida Oskar Kösteri tegevust ühistegevuse põllul. Ka ühistegevuses on hra. Köster paljude aastate jooksul aktiivselt kaasa töötanud, olles muu seas rea ühistegeliste keskasutuste ja suuremate ühingute organiseerijate ning juhtijate ridades, või koguni nende eesotsas.
Nii on O. Köster olnud Põllupidajate Ühispanga nõukogu esimeheks, ühistegelise kinnitusselts „Talu" juhatuse esimeheks ja O/M. Üh. "Lihaeksporti" ning Eesti Piimaühisuste Liidu nõukogude esimeheks nende organisatsioonide asutamisest peale, samuti Eesti Rahvapanga ja Kartuliüh. Liidu nõukogu liige, kuni hiljem nende ülesannete täitmine wabariigi walitsuse liikmena osutus takistatuks.
Kuid ka ministrina töötab hra. Köster edasi rea mittemajanduslikkude ühistegeliste keskorganisatsioonide eesotsas, nagu Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimehena, Turbaühingute Liidu juhatuse esimehena, Masinatarwitajateühisuste Liidu juhatuse liikmena jne.
Oma asjalikkuse ja objektiivsusega on hra. Köster wõitnud kaastööliste-ühistegelaste lugupidamise. Ka wabariigi valitsuse liikmena on O. Köster ühistegelistele asutustele püüdnud igapidi vastu tulla, eriti põllutööministrina, kellega on maaühingutel väga palju tegemist. Nii mõnigi kord on hra Kösteri isiklik wahelesegamine ja "kõva käsi" ühingute asjade käiku ministeeriumis kiirendanud ja aidanud õiglase lahenduseni. Selle eest on ühistegelased hra Kösterile tänulikud.
Ühistegelased ühinevad südamlikkude õnnesoowidega hra minister O. Kösterile tema 40. a. sünnipäeval ja soowiwad jõudu ning õnne jätkata tööd ka ühistegemuspõllul weel palju aastakümneid. K. Reinmann
Ka Postimees märkis ära poliitiku tähtpäeva:
Kaitseminister Oskar Köster 40-aastane
Postimees (1886-1944), nr. 347, 21 detsember 1930
21. detsembril pühitseb kaitseminister Oskar Köster oma 40. sünnipäewa.
K. sündis 21. detsembril 1890. a. Saaremaal Pöidel kooliõpetaja pojana. Saanud alghariduse isalt, jätkas ta õppimist Kaarma kooliõpetajate seminaris, mille lõpetanud 1908. a. Paar aastat hiljem sooritanud kodukooliõpetaja kutse. Olnud keskkooli kursustel Peterburis. Mõne aasta teotsenud õpetajana.
Maailmasõja ajal Wene wäkke teenistusse võetud 1915. a., lõpetanud Wilno sõjakooli 1917. a. ja teeninud ohwitserina kuni maailmasõja lõpuni , 139. tagawara jalawäe polgus.
Wabadussõja alul astunud Eesti rahwawäkke, 28. nowembril 1918. a. määratud 5. jalawäe polgu 2. roodu nooremaks ohwitseriks ja 28. jaanuaril 1919. a. määratud sama polgu jalamaakuulajate komando ülemaks. Teeninud sellel kohal kuni vabadussõja lõpuni.
Omal soowil lahkunud kaitseväeteenistusest 1. juulil 1920.
Isiklise wahwuse ja sõjaliese teenete eest wabariigi valitsuse poolt annetatud 2. liigi 3. järgu vabaduserist, Eesti vabadussõja mälestusmärk, tasuta maa normaaltalu suuruses ja rahaline autasu. Pärast wabadussõda tegutsenud põllupidjana Virumaal, võttes osa tööst seltskonna- ja omawalitsuse asutustes. Olnud wallawanem Rägaweres ja kauaaegne Viru maanõukogu liige ja esimees. 2., 3. ja 4. riigikogu liige ja 3. riigikogu juhatuse liige. L. R. T. Põllumajandusliidu kauaaegne esimees.
Asunikkude, riigirentnikkude ja wäikepõllupidajate koonduse keskkomitee ja riigikogu rühma esimees, Eesti ühistegelise liidu nõukogu esimees, Masinatarwitajate ühisuste Liidu juhatuses, Turbaühisuste Liidu, ühistegeliste kinnitusseltside ja ühistegel. pankade juhatuses või nõukogus. Kauaaegne põllu- ja teedeminister, praegune kaitseminister, vabariigi valitsuses vahetpidamata viiendat aastat.
Rahvavaenlased ei saa kandideerida
Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 12 juuli 1940
Ringkondade komiteed tühistasid esitamiskirjad.
Ringkondade komiteed pidasid möödunud kolmapäeva pärastlõunal üle maa koosolekuid, kus vaadati läbi riigivolikogu kandidaatide esitamiskirjad. Neil koosolekutel otsustati tühistada kõik väljaspool Töötava Rahva Liidu platvormi esinenud kandidaatide esitamiskirjad.
Märgitud otsuste üldmotiivid on järgmised: Toetudes valimiste peakomitee juhatuskirjale 10. juulist s. a., mis keelab ära üldsõnalised valimisplatvormid või niisugused, mis on mõeldud valijate petmiseks ja valimisseaduse § 31 lõik 8 kohaselt, mis räägib, et tuleb vältida riigivolikogu valimiste kasutamist Eesti Vabariigile ja Eesti rahvale kahjulikkude eesmärkide taotlemiseks, ja pidades silmas, et osa kandidaate on teotsenud rahvavaenulikes organisatsioonides ja korduvalt on välja astunud rahva huvide vastu ning avalikult näidanud endid Eesti ja N. Liidu sõpruse vastastena.
Ringkondades komiteed on saanud andmeid, et endised vapsid, isamaaliitlased ja teised rahvavaenulised elemendid on salajastel koosolekutel kokku leppinud ühiste kandidaatide esitamise asjus, mis ilmneb ka komiteedele tulnud valimisplatvormide sõnastusest.
Mitmetes ringkondade-komiteedes konstateeritakse, et valimisplatvormid olid liiga üldsõnalised ja ilmselt mõeldud valijate eksiteele viimiseks. Muuseas nõutakse sõna-, trükis ja koosolekute vabadust kõigile kodanikele. Valimisplatvormid sageli olid kopeeritud Eesti Töötava Rahva Liidu valimisplatvormist, kuna isikud, kes selle all valimistele kavatsesid minna, oma senise tegevusega on vastupidist näidanud. Kõigil neil kaalutlusil ringkondade komiteed tühistasid väljaspool Töötava Rahva Liitu esinenud kandidaatide esitamiskirjad, välja arvatud üksikud erandid.
Tuntumaist kandidaatidest, kelle esitamiskirjad tühistati, on Tallinnas Theodor Tallmeister ja Oskar Lõvi; Harjumaal Jakob Loosalu; Virumaal Rud. Penno ja Oskar Köster; Tartumaal Jaan Järve; Võrumaal Albert Kendra ja Eduard Peedosk; Järvamaal eruadmiral Johan Pitka ja Mihkel Rõuk; Läänemaal Eduard Arnover; Saaremaal A. Rei; Tartus prof. Jaan Tõnisson ja Arnold Kerem.
Kuni täna kella kaheni oli selguseta Riigivolikogu kandidaatide saatus Tartumaal 54. ja 55. valimisringkonnas, kus kandideerisid väljaspool Eesti Töötava Rahva Liitu Karl Liin ja Joh. A. Kohberg-Kolba. Samuti on selguseta veel Valgamaal 56., 57. ja 58. valimisringkonnas, väljaspool E.T.R.L. kandideerijate saatus. Viljandimaa 62., 63. ja 64. ringkondade ning Virumaa -74. ringkonna Riigivolikogu kandidaadi Oskar Luiga kohta puudusid toimetuse töö lõpul andmed. Täna peale kella kahte teeb valimiste peakomitee kõigi veel lahtiolevate väljaspool Eesti Töötava Rahva Liitu kandideerijate kohta otsuse.
Kuidas toimub hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade parandamine.
Hääleõiguslikud kodanikud, kes on millegipärast välja jäänud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjast nende nimekirjade täiendamisel ja parandamisel, kantakse pärast 9. juulit 1940 hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja siis, kui vastavad kodanikud tõestavad, et nad omasid nimekirjade parandamise ja täiendamine ajal elukohta vastavas hääletamisjaoskonnas. Elukoha asukohta võivad kodanikud tõestada ka kahe tunnistajaga. Omavalitsused, kes kannavad kodaniku hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja eeltoodud korras, annavad vastavale kodanikule sellekohase tõendise. Valimisele minnes tuleb kodanikel see tõendis kaasa võtta ja esitada jaoskonnakomisjonile.
Virumaa Teataja, nr. 59, 30 detsember 1941