Leo küla

Leo oli küla Virumaal, ajalooliselt Porkuni mõisa alal. Küla jääb tänapäeval Veadla küla alale. Kihelkondlikult kuulus küla Viru-Jaagupi kihelkonda. Küla kaotati 1977, mil see liideti Veadla külaga.

1726 on Naraka küla all mainitud Leo Andres, Leo Jak ja Leo Hans. Ilmselt sellest isikunimest tekkinud lisanimega talupojad on asustanud üle sooala oleva vana küla. Küla varasem nimi Kilbivere on mainitud juba 1345 (Kilpeuer). 

u 1900 Leo küla.

vt Eesti Kohanimeraamat

Arvi Eigi pildalbumist leiab fotod Leo küla elanikest 20. saj algusaastatest. Külas oli 30ndate aastate lõpul 15-16 talu. 

Digiteerinud Heli Teedla, 2022

Skeem Endel Molotoki raamatust "E. Vilde nim. kolhoosi territooriumil olevad külad ja sealsed endised talud" Koostatud 1984

1984. aastal on Endel Molotok kirjutanud Leo külast:

Vanemate kohalike inimeste teada langeb Leo küla algus aega, millal Eesti alad kuulusid Rootsi ülemvõimu alla. Voldemar Altsi isa Joosep olevat rääkinud, et külas olnud Veldi talu heinamaal asunud kunagi Kilbivere mõis ja praeguse küla kohal mõisapõllud. Talupojad olevat elanud tol ajal Leo küla kõige viletsamatel maadel, seal kus on Lassi, Arusauna ja Nõmme talude maad.

Pinnas on seal liivane, omal ajal olid põllud täis suuri kive.

Arhiivimaterjale on Leo küla kohta häbematult vähe.

Külas oli 30ndate aastate lõpul 15 – 16 talu suurusega 10 – 50 hektarit,

Jaanirahva, Aabrami ja Uuetoa talude ümber laius Leo küla vainu, kus peeti pidusid ja tantsiti. Siin oli vanasti ka pritsikuur ja kasvasid tohutud männihiiglased. Nendel olevat mitmete eelmiste sõdade aegseid märke küljes.

Kooli Leo külas ei olnud. Lapsed käisid algul Veadla külakoolis, hiljem Kadilas või siis läbi metsa Viru-Jaagupis.

1949. aasta kevadel moodustati Leo külas „Bolševiku” kolhoos, selle esimeheks valiti Kaarel Vilu. Kontoriruumid võeti Eduard Saade talust. Eduard Saade, Liivamaa ja Selja pere tunnistati kulakuks. Selja pere kohta olevat olnud valekaebus ning perenaise aktiivse tegutsemise läbi tühistati otsus kulakuks kuulutamise kohta. Perenaine elab praegugi oma talus, on 76-aastane.

Tänaseks on Leo küla oma hääbumisprotsessis jõudnud punktini, kust edasi enam minna ei tohiks. 12 talu on tänaseks hääbunud. Praegu elab Leo külas vaid kaks inimest – Risto talus (Vellamaa) ja Randma talus (Selja vanaperenaine). Tõnurahva talu hooneid kasutavad noorkarjatallis töötavad inimesed, kes seal aga ei ela.

1984. a kasutusel olevad talukohad:

Tõnurahva talu – suuruseks oli koos sellega liidetud Metsa taluga oli 43,4 ha. Talust oli omal ajal eraldatud väike kohta (Metsa), mis hiljem uuesti liideti. Omanikest teame Jaan Saade, hiljem Eduard Saage.

Risto talu – Treimann, Põiklik ja viimane peremees Vellamaa

Randma talu – Selle talukohaga on liidetud varem omaette kohana eksisteerinud Liivaku koht, suuruseks oli 42,3 ha. Peremeheks Jüri Steinhaus, viimaseks peremeheks Voldemar Selja.

Tee, mis kunagi ühendas Leo küla Viru-Jaagupiga on tänaseks üles küntud. Leo küla praegust pilti ilmestavad kunagiste võimsate põllukivist kõrvalhoonete varemed.


Endel Molotok. Rakvere rajooni Ed. Vilde nim kolhoosi territooriumil olnud külad ja sealsed endised talud. Leo. 1984

Molotok_Leo_004.pdf