Nurmetu

Endel Molotoki raamatust "E. Vilde nim. kolhoosi territooriumil olevad külad ja sealsed endised talud" Koostatud 1984 

20 saj esimesel poolel oli Nurmetu paikkonnas tuntud küllaltki jõuka ja korras külana, kus oli 27 talukohta. Talude suuruseks oli keskmiselt 20 - 30 ha, oli muidugi väiksemaid ja ka suuremaid. Siin peeti lugu eesrindlikust mõttest põllumajanduses. Ehk aitas sellele kaasa küla kõige harituma peremehe Eduard Böckleri majapidamine. Talu oli tal suur, lehmi ligi 20. Ka kasvatas ta edukalt sigu. Tellis välismaa põllumajanduslikku ajakirjandust ja rakendas sealt saadud mõtted oma talus. Temast kirjutas ka tolleaegne Eesti ajakirjandus. Isegi ta pilt olevat olnud ühes põllumajanduslikus ajakirjas, nagu mäletavad vanemad kohalikud inimesed. Tema talul olid väga korralikud kõrvalhooned, mida võib kindlalt väita säilinud varemete järgi (Hindreku talu).

Nurmetu veskis, mida tunti Rossi veski nime all, oli jahvatajaid ümberkaudsetest küladest alati külluses. Hoone on veel praegu alles.

Nurmetus asutati kool 1872. aastal. Kunagine koolimaja on alles (Tõnuvere ja Nurmetu piirimail). Siin käisid ka Tõnuvere lapsed. Hoonet kasutavad praegu ühismajandi töötajad. Algselt töötas siin neli klassi ühes ruumis. Üks esimesi õpetajaid oli siin Lints, kes hiljem ostis endale Kiltri talu Tõnuveres.

Nurmetu oli paikkonnas tuntud ka oma vaimse tegevusega. Siinse koolimaja ümber oli kogunenud neid taluinimesi, kel oli lusti laulda, näitemängu teha ja raamatuid lugeda. Siin oli oma väike raamatukoguselts, oli oma tuletõrjeselts. Erilise hoo sai aga siinne tegevus siis, kui 1926. aastal tuli siia koolmeistriks (koolijuhatajaks) noor energiline Jakob Rebane. Nüüd sai Nurmetu koolimaja pidude korraldamise kohaks, kuhu rahvast kokku tuli ligemalt ja kaugemalt. Tiigirahva talu vanaperenaine Alanurm mäletab, et polnud harvad need korrad, kui nende näitemängutegemist jälgiti akende tagant, sest sees enam ruumi ei olnud. 

Jakob Rebase eestvõtmisel pandi idanema ka Kadila rahvamaja ehitamise mõte. Ärksamad talupojad Nurmetust ja ka teistest naaber-küladest (Alanurm, Voldemar Liimer, Jüri Veskimägi, Böckler jt.) moodustasid initsiatiivgrupi, kes hakkas hankima raha, muretsema projekti ja ehitusmaterjali. Aitas kaasa ka tööstur Lohvard (Kadilast). Riigilt saadi laenu. Et laenu ja selle protsente tasuda, korraldati regulaarselt kord kuus pidu algul Nurmetu koolimajas, hiljem, kui Kadila rahvamaja seinad püsti ja katus peal, aga juba pool-valmis uues majas.

Raamatukoguseltsi eesotsas seisis Marie Böckler. Ka E. Vilde nim. kolhoosi kunagine parteiorg. sekretär Ŏie Nappu oli üks aktiivseid kaasalööjaid kultuuritöös. Ants Veskimägi meenutab, missuguse õhinaga tehti tookord näitemänge.

Sõjajärgseil aastail läbiviidud maareformiga anti 27 talunikule kätte maa põlise kasutamise akt. Mõnede talude omanikud olid selleks ajaks muutunud. Näiteks Kõrtsi talu peremehe, vana Martovi poeg Julius, kes oli Tapal notariks, läks välismaale, koht jäi peremeheta. See anti nüüd Alfred Nurmele.

1948. aasta sügisel moodustati Nurmetus kolhoos "Töötav Talupoeg". Algul astus selle liikmeks vaid kaheksa peret, kevadel liitusid teised. Kontor asus Kõrtsi talus ja esimeheks oli August Lerm (Lärm).

Tänaseks on Nurmetusse jäänud vaid seitse majapidamist, nendestki kahes (Vahi ja Sarapiku talu) ollakse vaid suvel. Seega jääb viis majapidamist, mis näitab, et hääbumisprotsess kestab edasi, seda enam, et Esko ja Suuremäe kohalt võib vanaperenaine (ainus inimene talus) üsnagi varsti lahkuda, 

ELANIKETA VÕI HÄVINUD ON:

Nurmetu koht nr. 11 MAJORI TALU

Asukoht: Tallide juurest karjakoplite poole paremat kätt

Suurus: 17,52 ha

Omanik: Johannes Sillamaa

Hoonestus: Säilinud on üks kõrvalhoonetest, millel veel osaliselt katus peal. Kõik teised hooned on hävinud

Nurmetu kohr nr. 5 ADO TALU

Asukoht: Nurmetust Assamalla viiva tee ääres paremat kätt metsa ääres.

Suurus: 26,8 ha

Omanik: Ida ja Johannes Böckler

Hoonestus: Säilinud on küün, mida majand on kasutanud väetise hoidlana. Küüni keskmine osa on kivist seintega, kahel pool olevad palkseinad lagunevad. Ka katus on lagunemas. Muud hooned on kunagi olnud üsna suured, kivist, näha on nende varemed.

Nurmetu koht nr. 6-7 KRÕBESTIKU TALU

Asukoht: Tallide juurest karjakoplite poole paremat kätt.

Suurus: 21 ha

Omanik: Loreida Rothberg

Hoonestus: Hooned on maha põlenud, varemetel kasvavad puud.

Nurmetu koht nr. 11,12,13 KÕRTSISAUNA TALU

Asukoht: Nurmetust Kadilasse viiva tee ääres paremat kätt esimene talu.

Suurus: 21,2 ha

Omanik: Johannes Eismaa

Hoonestus: Elumaja koos kõrvalhoonega on ühe katuse all. Hoonel on peal eterniitkatus.Uksed-aknad on kinni löödud. Pärija pidavat hooneid suviti kasutama. (fotod 32,33) kopeeri pildidlt!

Nurmetu koht nr. 18 TEEÄÄRE TALU

Asukoht: Nurmetust Kadilasse viiva tee ääres paremat kätt

Suurus: 10,53 ha 

Omanik: Leena Kadarbik

Hoonestus: Järele on jäänud endistest hoonetest vaid ait, mis asub otse tee kaldal otsaga Kadila poole. On õunapuud ja muude hoonete vundamente.

Nurmetu koht nr. 52 METSANURGA TALU

Asukoht: Nurmetust Kadilasse viia tee ääres paremat

kätt. Suurus: 10,81 ha

Omanik: August Laaniste (praegu elab Tõnuveres)

Hoonestus: On näha vaid hoonete endine asukoht.

Nurmetus koht nr. 14 MÄESAUNA TALU

Asukoht: Nurmetust Kadilasse viiva tee ääres paremat kätt.

Suurus: 10,17 ha

Omanik: Madli Laaniste (varem Laamann)

Hoonestus: Peale varemete ei reeda endist talu asukohta miski.

Nurmetu koht nr. 14 Kadarbiku

Asukoht: Samas, kus eelmine. Ilmselt on siin tegemist talukohaga, mis omal ajal poolitati (ühine number 14).

Suurus: 23,03 ha

Omanik August Rebane

Nurmetu koht nr 18 VANA-JÜRI TALU

Asukoht: Nurmetust Kadilasse viiva tee ääres paremat kätt

Suurus 10.99 ha

Omanik Miili Abo

Hoonestus: Kunagiste hoonete asukoht on nähtav üsna tee ääres.

Nurmetu koht nr 20 - 21 SUITSUSAUNA TALU

Asukoht: Nurmetust Kadilasse viiva tee ääres paremat kätt viimane enne Tõnuvere Väljataha kuuluvat Tiigi-Nõva talu.

Suurus 20,19 ha

Omanik Aleksander Sommermann 

Hoonestus: Kunagistest hoonetest pole järel midagi, nende asukohta on võimalik aimata.

Nurmetu koht nr 20 - 21 HINDREKU TALU

Asukoht: Rossi veskiga sama kätt, kohe sealsamas, kust keerab tee Nurmetu tallide poole

Suurus: Oli üks suuremaid talusid Nurmetus. Täpset suurust ei tea.

Omanik Eduard Böckler

Hoonestus: Kunagi olid väga ilusad hooned, mille asukohad on nähtavad. On vundamendid, isegi natuke seina. Talul on olnud suur aed, mis piiratud hekiga.

Nurmetu koht nr 1 LIPSU TALU

Asukoht: Kõrtsi talu juurest üle tee metsa sees, teele paistab ühe hoone katus.

Suurus: 10,93 ha

Omanik: Karl Uude

Hoonestus: Koht on maatasa tehtud.

Nurmetu koht nr A-11 SIIMU TALU

Asukoht: Sealsamas, kus Lipsu talu

Suurus: Oli varem üsna suur talu, maareformiga jäeti talule 30 ha

Omanik: August Maaväli

Hoonestus: On säilinud mõnede kõrvalhoonete varemed ja elamust jupike seina.

Nurmetu koht nr 12 UUSTALU TALU

Asukoht: Sealsamas, kus Lipsu ja Siimu talud, kunagine tee on läbipääsmatuks muutunud

Suurus: Oli varem üsna suur talu, maareformiga jäeti talule 30 ha

Omanik: August Lerm (Lärm)

Hoonestus: Kõik hooned on alles. Elumaja ja tall ühe katuse all. Seinapalgid on kõvad, kuid katus hakkab üles ütlema. Õues on veel väike kõrvalhoone

Nurmetu koht nr 13 TOOTSIMÄE TALU

Asukoht: Tallide juurest karjakoplite poole paremat kätt

Suurus: 10,72 ha

Omanik: Mai Sinkmann

Hoonestus: Hooned olevat olnud äärmiselt viletsad, elamu ilma korstnata. Talvel olid inimesed loomadega ühes ruumis. Hooned on hävinud.

Nurmetu koht nr 10 ANDREKSE TALU

Asukoht: Künka talu juurest üle tee tallide poole kuuseheki taga.

Suurus: 28,66 ha

Omanik: Rudolf Eisemann

Hoonestus: Hoonetest järel vaid varemed.

Nurme tu koht nr. 7 MATSOSI TALU

Asukoht: Kõrtsi talu taga.

Suurus: 21,12 ha

Omanik: Elmar Eisemann

Hoonestus: Hooned on hävinud, säilinud on vaid varemed.

Nurmetu koht nr. 8 KLOOKSE TALU

Asukoht: Kõrtsi ja Matsosi talu naabruses.

Suurus: 28,75 ha

Omanik: Heinrich Viirlaid

Hoonestus: Hoonetest on säilinud vaid varemed

Nurme tu (või Tonuvere) koht nr.1 LIIVAAUGU TALU

Asukoht: Vanast koolimajast Nurmetu küla poole esimene talu.

Suurus: Oli ilmselt üks suuremaid talusid, maareformiga jäeti alles 30 ha

Omanik: Artur Orumets

Hoonestus: Hoonetest pole midagi järele jäänud.

Nurmetu küla kultuurielust, paikkonna koolidest alates 19. sajandist ja seltsitegevusest 20. sajandi alguses saab lugeda Endel Molotoki teosest "Mitte ainult leivast"